Friday, December 31

vähemalt on Tartus ilus kuusk. kahju, et Viljandis pole.
ja mulle väga meeldib, kui siin korteris on elu, st olen jõudnud tagasi oma Tartu koju, võõrustanud mitmeid-mitmeid külalisi, käinud kohustuslikul Genklubitiirul ja ees ootab nii mõndagi head-paremat-põnevat.

pean nüüd ilmselt ruttu-ruttu midagi süüa leiutama ja siis juba õhtuks vaaritama hakkama ja tegelikult jäin koristamisega ka kusagile..poole peale.

vanaaastakokkuvõtete ja uusaastalubaduste suhtes pole ma veel otsustanud....vist ei hakka sentimentaalseks muutuma. kui ainult seda, et kuradi hea aasta see 2010 oli.

ps! kuulutan euroeksperimendi läbikukkunuks, sest millegi eest on vaja homme esimestel tundidel ju pidutseda ka. : D

iTunes Shuffle

1. Kuhu oled jõudnud aasta 2011 alguseks?
Animal Drama - Kesküte
2. Aasta 2011 põhiülesanne?
Muse - Futurism
3. Eneseteostus aastal 2011, minu "mina" aastal 2011.
Tõnis Mägi - Koit
4. Rahaasjad aastal 2011.
White Lies – the Price of Love (haha, jälle see armastus!)
5. Sugulased ja naabrid aastal 2011.
Coldplay - Sparks
6. Kodu aastal 2011.
Animal Drama – Kõik tundub nii kena
7. Armastus aastal 2011
Florence and the Machine – Between two lungs
8. Tervis aastal 2011.
Bloc Party – Compliments (hmm, komplimendid hea tervise kohta...perearstilt? Would be nice, thnx)
9. Partnerlus aastal 2011.
A Fine Frenzy – You picked me
10. Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks aastal 2011.
Editors – Like treasure
11. Reisid aastal 2011.
Placebo – Special needs
12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2011.
Emika – Drop the other
13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2011.
HU? - Tüdrukud tantsivad (:D)
14. Saladused aastal 2011.
Two Door Cinema Club – Cigarettes in the Theatre
15. Kuhu olen jõudnud aasta 2011 lõpuks?
30 Seconds To Mars – Hurricane (oot-oot, see on natuke ikkagi selle aasta alguse teema pigem)

vt siuke nali siis


Wednesday, December 29

ei tea, kas olla pühaviha täis või naerda, aga mu kassolevus korraldab mu korteris ikka vähemalt täielikku kaost. lõhkitõmmatud prügikotid, sissemurtud toad (kuhu minna ei tohiks!), ümber aetud klaasid (okou), voodist maha tõmmatud tekid, lõhutud mänguasjad on vaid murdosa sellest, millega ta seal hakkama saanud on. rikutud närvikava vast ka (enesel). no ei tea, kas peab loomapsühholoogiks ümber õppima nüüd..



mina:"u. ei tule aastavahetuseks trt, seega korter on meie päralt!"
korterikaaslane a:":O ?!"
mina:"meie seltskonna, i mean, meil tuleb pidu, kas ma polegi veel rääkinud?"
a:"..."
vimkasi ma juba visata oskan!

hey, sssshiver!

sugupuu(ndus) (nimed nagu nt saale kikendis, perek. nimed feklistova, poleühtid), kohv, muusika. ootusärevus ka muidugi.

ahjaa - kes tellis kaks ööd järjest sellised unenäod?! vähemalt täna sai vaadatud paljusid ilusaid kingi (nice movie indeed!); aga no eilne ringikeksimine-hüplemine kusagil (jajahh, ma tean küll, mis koht see oli, aga selle seletamiseks peaksin ma rääkima, kuidas mu vanaema kanalas töötas - alguses kanu valvas, hiljem tappis, siis ruume koristas ja hiljem öövalvas, kuniks pensionile jäi - noh okei, see oligi toosama vana kanala (brr, mul on sellega mingid veidrad assosatsioonid, päris rõvedalt kõle nõukaaegne - ja kes teab, ehk vanemgi - maja oli), jep) majas. või ei olnd ka päris see maja, vähemalt mitte lõpuks (alguses võis olla, a unenägudel on see vahva tendents, et ega reaalselt võib-olla übersuured vahemaad on seal sekunditega läbitavad - nt täna öösel olin teed ületades ~50 km edasi liikunud).

oh neid unenägusid! (lotmanil oli nende kohta paar söna öelda, muidugi, aga et teid (ja ennast) mitte rohkem segadusse ajada, ma neist täna ei räägi -- ta nt arvas, et unenägu on ebareaalne reaalsus või lihtsalt semiootiliste protsesside isa. või siis seletas lahti piibli lause alguses oli Sõna lahti. ja et "usk ei ole „oopium rahvale“, vaid võimas eneseorganisatsiooni vahend.“ ok, inaffff!)

ps! mul viskas siin saarel üsna üle (kõik), sõuan homme tartu poole.

ps2! olen valus spioon, a eilsel avastusel on siiski jumet (iseasi milleks ta nüüd kasulik oli). 

ps3! no ja mul on tegelt ikka jõle palju öelda, et see lihtsalt ei mahu siia kasti, noh, nii suusoojaks võib ju nii öelda küll (tegelt lihtsalt niipea, kui selle jälle muudetud saan, meenub jälle mingi elutähtis tõik, mida ON VAJA VÄGA JAGADA, noh. kurat küll. näieks see, et koostöös murphy seaduste ja mu halva karmaga lõpeb mu tartu bussi kuupilet (nimetagem seda siis nii, inksuke) ALATI päev enne seda, kui ma sinna lähen (praegu kehtiv lõpeb täna südaööl - ostsin uue, see kehtib 28jaanuarini, tartusse lähen 29 - WHAT IS THIS LIFE?!)

SIDE LÕPP

The Xx - Insects

Tuesday, December 28

a võib-olla ikkagi on teatud asjad, millest tasub oma nina eemal hoida (vaatamata sellele, eks, et varasemalt tunnustatud tõekspidamised seda ette ei näe). võib-olla ikkagi on nii, et on varem asju valesti hinnatud ja koordineeritud ja nüüd mingi eneseleidmiskontrollpunkt läbitud.tjah, iseasi kui kauaks.

ehk saab uuel aastal juba aastake edasi lükatud projekti tehtud, jah?

ahjaa, mul on üks lugu, mis mulle kogu aeg jamasi kaasa toob või mind selle kuulamisel kogu aeg katkestatakse - nii kui loo mängima saab on tarvis jälle kuhugi minna või hakkab film uuesti või on kell bussiaeg. ootan juba huviga, millega mind seekord üllatatakse.

Monday, December 27

jeah, olgu mis on, agaa placebo "meds" ON üks mu lemmik albumeid everr  ja placebo ise üks mu lemmiklemmikumaid artiste. hrrrrrr!

mul on niipalju ideid, soove, eee klišeeunistusi viimasel ajal, niiet hakkab meenutama küll endist saareelu vaikselt, tulebki ruttu Tartusse põgeneda ja asjadega kusagilt otsast alustada. õõõõehhhh
rõõmustasin küll, et poolteist loengutevaba kuud on ees ootamas, kui jõuluvaheajale suundusime, aga nüüd juba igatsen. tjah, rebaste asi vist.

unegraafik on üle aastate-AASTATE normaalse inimese oma moodi: õhtul üheksa-pool üheteist paiku (hiljemalt) magama, hommikul vahel kuuest, heal juhul ikkagi kaheksast-üheksast üles ja nii terve jõuluvaheaeg. tea, kuidas selline rütm õppimiseks sobib: teatavasti olen produktiivsem-loomingulisem öösiti, a mine sa tea, ehk masinlikuks õppimiseks sobib päevaaeg, mil kass idee järgi õndsat und magada võiks, märksa paremini.
krt ma olen mõelnud, miks ma säärane tainapea viimasel ajal olnud olen, ei sobi üks või teine sõna kolmanda kõrvale, kõik öeldu näib palja hämana ja ükski geniaalne idee ei tule ilma vastavate sümbioosideta, mis paraku otsa on saanud.

ma pean õppima asjadest lahti laskma ja neil minna laskma. pean õppima elus asju ringi hindama, prioriteedid teistmoodi paika panema.. sest elu!
blabla. tegelikult on jutt säärane, et sõidan eiteaisekatäpseltmillal Tartusse tagasi ja noh, selleks ajaks on juba vähemalt miljon mõtet ja loodan, et ka mõni toimiv plaan. näen juba vaimusilmas end mööda lumist Heade Mõtete linna kalpsamas ja sõpru kodus võõrustamas ja Gen-i külastamas üle pika aja ja oma kiiiiiiiiiisuTupsut ja oh teid kõiki toredaid... ah, õppimist ka! pean end paariks päevaks kindlasti raamatukokku lukustama ja seda ilmselt kolmas-neljas Uus Aastal (eee...ja kui ma ütlen, et päev enne eksamit peaks vabalt võtma, siis saatke mind põrgu).

lugesin täna euroopa ideede ajaloo konspekti ja hullun mõttest, kuidas härra Sokrates armastust kõige aluseks pidas. hea, et ma seda mingi murtud südamega ei loe ega värki. üldiselt: aitab naljast!

Sunday, December 26

sooja leiba, mõtelge..

tahaks juba väga uut semestrit, tahaks väga jalutada muretu & puhanuna üle tartu raekoja platsi ja mõelda, kui minu linn see ikka on. ma pole end kusagil nii õnnelikuna tundnud kui seal ja usun, et igaühel siin ilmas on tõesti oma koht.

ma pole päris kindel veel, kas õpin õiget asja ja kuhu see mind viib ja kas ma leian ja suudan anda elu poolt pakutavatele/tekkivatele võimalustele teed, et need mind kuhugi (õigetesse) kohtadesse viia saaksid. ma tahaks öelda, et ma ei karda ka valedesse kohtadesse sattuda, kukkuda, feilida, uuesti tõusta, aga ka seda ei suuda ma kannatada liig palju. olen ikkagi vähknaine ja ka minu kannatusel on piirid, mis sest, et jube õilis ja khuul oleks öelda, et tulgu mis tuleb, mina pean vastu. kui masohistlik ja ennastohverdav! ja jube lahe oleks veel seda ka öelda, et milleks mina siin vingun, kui kellelgi kusagil on veel hullemini - ja on, raudselt on! pole ma õnnetuim inimene maailmas ei täna, homme ega ülehomme ja polnud ma ka eile, sest kuidas sa mõõdad ebaõnne? et mõõdad ära joonlauaga ja siis jagad kaalu-pikkusega, et kui palju keegi turjal kanda jaksab? tjah, sellise konstanti põhjal võiks omad järeldused teha küll iseensest.

et noh - mis mul siin viga, omaküpsetatud leiba mugides ja hõõgveini limpsides - ikka olla saab. arvan, et - lööge mind mu isekuse eest - isegi teiste probleeme iseenda omadest kõrgemale seades ei tohiks iseend ära unustada. ka isenedaga tuleb hästi läbi saada ja oma probleemidega tegeleda enne, kui need üle pea kasvavad. ja noh, ega ma ei vaidlegi, et teiste elu elades ei või ise õnnelik olla ja oma valudele leevendust saada.. lõppude lõpuks on ikkagi tasakaal see, mis kõik paika paneb ja mida nii kuradi raske saavutada on, jah.

(pealkiri tuli nüüd muidugi kaunis irooniline - kirjutasin selle parasjagu siis, kui ema leiba küpsetas (meie pere esimene omatehtud leib) ja mõtetega rõõmulainetel olin..heh).
 

roozamannavahused jõulud..jätkuvad



 the XX
kodus oldud päevade lõikes... ega muud polegi tehtud kui üks lebo & uni. olen nüüdseks üle nädala siin resideerunud ja umbes pool nädalat veel ees. Tartu juba ilmselt ootab mind ja mina teda vähemalt sama palju. ja Tupsuuuu!

rääkida tahtsin tegelikult sellest, kuidas unehalvatus on jõudmas kõrgemate leveliteni - täna öösel käis mul külas KASSluupainaja.

kirjutage mulle kirju...tigupostiga näiteks.

Saturday, December 25

jõul

kiisutibulinnud vanaema juures
 leeeevike
 jõulukiis



 
tjah, igati asjakohane

Wednesday, December 22

tahan saada heaks ajakirjanikuks! ise te mind sealmaal tundmatusse vette viskasite ja mina enam kaldale ujuda ei oska.


 aga ikkagi tahan välja tuua selle, et... tulevikus saavad need 13 ÕNNELIKKU (my ass) CV-sse märkida: võitsin hariduse, yo
telli epl ja võida haridus EBSis
nuuks-nuuks, epl. väga kurb ja väga noh...

Monday, December 20

i can talk

vaatasin jälle Vihaseid Kopraid, kell pole pool kaheksagi ja mis värk selle varaärkamisega ikkagi on? juba pea nädalake on mu unerütm teistpidi segi: lähen jõle vara magama ja ärkan vähemalt kolm korda varem kui tavaliselt.

täna hommikuks olid mul suured plaanid...nüüd tahaks ainult süüa, aga ei saa omlettigi teha, sest PIIMA EI OLE, inimesed, ja esimene pood avatakse kell üheksa (!!), what is this life?!

tore, et on nii palju head muusikat; tore, et ma esta eksami B sain. läheks kõik muu ka nii hästi, võiks isegi uskuda, et ma olen päris ilus, tark ja osav.

nägin rõvedat unenägu, millesarnast tellinud polnud. por qué?

ok, nüüd on kell suht pool kaheksa ja two door cinema club on peale kõige muu ka vahva hommikuärataja. 
jõuluks palun mulle Leeds festivali pileteid. või okei, vähemalt Szigeti (arvan, et iga enesest (vähegi) lugu pidav melomaan peaks seal festaril oma elus ära käima; olen palju nalja kuulnud).


ps! tahan rääkida Yann Tiersenist, the Nationalist, Arcade fire'ist ja veel paarist nimest (ja ühest Aasta Pettumusest ka). aga ma konkreetselt ei viitsi praegu (kellele ma ikka valetan, et iga asi omal ajal, pole ju ikka nii).

Sunday, December 19

MUUSIKA MU ARM



kuulake palun seda lugu, sest ma enam ei jõua ega oska kirjeldada, kui väga ma seda lugu armastan ja siis veel muidugi seda ja veel miljonit muud lugu appiappiappi ja üldse seda bändi (Two door cinema club) ja KUI palju ma annaks, et neid laivis näha. okei, see tegelikult ei tundugi mulle eriti ulmelisena, sest viimasel ajal on siia tulema hakanud paljupalju khuule briti indielektroalternaitiive tulema (nt Hurts, kuhu ma ikka veel jõuda loodan; vanaema?).

praegu kuulan Cut Copyt, kes KA Eestisse tulevad, märtsikuus. ja White Lies tuleb kaa jajaja ma juba ootan uut aastat, sest tõotab tulla VEEL parem muusikaasta kui tänavune ja no tänavune.. mul saavad jälle sõnad otsa. püüdsin eile mingitki kokkuvõtet tegema hakata kuulatud tänavusest muusikast (lastfmi eeskujul võtsin oma lastfmi kontolt top40-e, aga see polegi  midagi nii märkimisväärset kui arvasin, mõningaste üllatasmomentidega muidugi - artistid, keda olen vaid reaalselt alla kolme kuu oma arvuti- ja ipodiavarustest kuulanud on trüginud tabeli esikümnesse rinda pistma artistidega, keda olen aastaid juba kuulanud. naiss!)

ps! ma endiselt ei tea, kuskohas ja miks ma olen two door cinema club - something good can worki järgi tantsinud. palun valgustage mind! Liizi?

Friday, December 17

miks ma üldse midagi asjalikku kirjutada ei oska, sellele mul vastust anda pole. aga saabusin pool tunnikest tagasi koju ja olen juba väsinud trepist üles-alla jooksmisest, kassi tõstmisest ja veits ka söömisest.
jõudsime täna kuidagi eriti kiiresti (elusalt) koju, vesteldes kui õigetele erialadele me ikka sattunud oleme ja kui ilus elu on ja kui tore on koju jõuda. ma tegelikult ei teagi, kus ma olla tahaks - mõlemal kodul on omad head ja vead. siin on vaieldamatult soojem ja minu pere ja muud loomad (ok, lause teine pool 'ja MUUD LOOMAD' sobiks küll paremini tartu kohta) ja muretus. eksamiteks peaks küll kunagi õppima hakkama, a lubasin veits vabalt võtta ja puhata.

ootan nii väga kevadsemestrit, sest ma sain niiiiii palju vabaaineid võtta (kohustuslikke oli vaid kolm). ained nagu hispaania keel (!!!), kas teater on kunst? (loeb ene-liis semper), muusikakriitika tekstianalüüs, kunstiteose analüüs, uudise sotsioloogia, muusika elementaaarteooria ja solfedžo, religioon õhtumaises kultuuris ja veel paar ainet = niiiiiii ootan! aineid on küll omajagu - 43 EAP jagu. kardan ja samas ei karda ka - lubasin enesele uuest semestril korralikum olla, et sessiajal sama hull poleks kui praegu. euroopa ideede ajalugu, mine ära!

Thursday, December 16

ahjaa unustasin mainida viimase aja tähtsündmuse - mu kullakallis taskuformaadis kommunikatsioonivahend mudel SE S500i, mu armsaim, on end pensionile sättima hakanud - vähe sellest, et liugklapp juba ammu aeg-ajalt koostööst keeldub, kaotas end eile kuhugi displeisüsteem. umbes nii, et ma pean nüüd kaaslastega kommunikeerumiseks meenutama pingsalt nende numbreid (lootma oma supermälule) ja keegi omaenda inisatiivil minuga kommunikeeruda soovib, siis ärge palun üllatuge, kui ma isegi pärast paari sekundit aru ei saa, kellega räägin.
olen väga önnetu, mu kallis truu kaaslane, kes sa mind vaid veidi üle kahe aasta teeninud oled!

ps! esta eksamitulemused parem olgu positiivsed!
ps2! ma ikka oskan lolle kirju saate, mille peale täna loengusaali sisendes silmad maha lööma pean.

I

* seda, et.. ärge nüüd valesti aru saage - ma ei ole tegelikult eriti hommikuinimene, aga pärast kell kaheksa pm enese magama unustamist vist ikkagi ei maga järgmise päeva kella koolini.
* koolihommikunostalgia: vihased koprad, käsna kalle, tom & jerry, kass oggy & kurjad prussakad - yay, elagu!
* mimicry - the storm 
* tõsi, lossi garderoobitädi on kuri & ebaviisakas.
* igavuse korral pöörduge trt linnaliinibussile nr 10 ja tehke terve ring kaasa.
* miks saadab mulle hommikul kell viis ja nelikümmend üheksa (!) kirja sülearvutimees ja hoiatab, et nüüd on küll viimane võimalus?; ja kas herr a.v. armastab meid tõesti nii väga, et iga päev kirjutab?
* pean täna kodus leiduva eluka kaheks nädalaks ära viima.
* (järeldusmärk -- eelmisest lausest) sõidan homme hommikul koju.
* kevadsemestrist rääkides lugesin just uudise sotsioloogia ainekava ja ei karda ette (ok, veits valetan ka).
* arvan, et 40 EAP eest aineid võtta ei ole päris normaalne, a võtan ikka.
* kell saab kaheksa.

Monday, December 13

Hiie says (10:38)
haige naine oled

jep. luts + utlib = raamatuhunnik, i bet.

hommik, milline ilus hommik
ja no TEGELT ka on jube HEA olla vaatamata unetule ööle ja jäjekordsetele kahele voodis vegeteeritud tunnile, millele seekord ei järgenudki loodetud und. aga hea on hea on hea on hea;

jah.

Can I make it better with the lights turned on?

Friday, December 10

jõul

olen niiii-niiii õnnelik!
õnnestunud jõulupidu, sellele järgnenud korralik afterparty, pikk uni, kassivalvuri leidmine tänu vahvale juhusele, rahuolu-rahuolu, see on niiiiii üüratu rahuolu, mis mulle lõpuks ometi osaks on saanud. on veel valupunkte ja kõik pole kõige ideaalsemas korras, aga vähemalt on mul usku, et asjad vahel hästi minna võivad.

öeldakse vist, et esimene vasikas läheb aia taha. aga no ei läind! rahul õppejõud ja rahul semiootikud ja rahul meie, the dream team... mida sa, hing, veel ihkad?
veel  nädal tagasi ei olnud meil kellelgi vist usku, et kõik nõnda khuulilt välja kukkuda võiks.

jah, jõulud, võite nüüd saabuda, mina olen valmis!

Monday, December 6

veitz öömeeleolu

mõnele vestluspartnerile on jäänud mulje, et ma muud ei tee kui ainult koristan. püüdsin seda väidet ümber lükata, ent praegu oma unise pea põhjuseid taga otsides jõuan ikkagi selleni, et äsja korterikaaslase A.-ga massive prügihunniku välja viisime, avastasime, et kuradi palju taarat on kogunenud (oh what a pity, et kõik kohad öösel kinni on), põrandaid pesin - oiii korter lõhnab niiii hästi, nõudehunnike pesin. muuks mul enam jaksu ei jätku. oma toani jõuan loodetavasti homme.

ma ei saa ikkagi aru, et kui bussid käia võiks, siis nad ei käi ja ei kavatsegi käima hakata (ALATI oleks bussi vaja umbes tund-poolteist enne nende käimahakkamist) ja kui neid vaja pole, sõidab neid MEIE MAJA JUURES OLEVAST PEATUSEST (olgu mainitud, et siit ja järgmisest peatusest liigub tegelikult päris vähe busse läbi; enamik vajalikke liine läheb Kanalist, kuhu on... minu mõistes pikk maa) läbi KOLM tükki (üks suur lõõtsaga, saate aru...arrrrgggghh!) ja kell oli mingi... pool kuus? MIS mõttes, ma küsin?

blah. kindlasti oli mul veel mõtteid, aga ma siin suuresti võitlen unega ja äsja vahetatud pesuga voodi kutsub. aga üks veider fakt: ma pole kolmapäevast saati päevavalgust näinud. ou!
aga täna saan seda ohtralt nautida, sest kell 12 on koosolek, kell 14 kultuuriteooria loeng ja kell 16 hollywood. tuleb üle pika aja (loodetavasti) tegus esmaspäev. ma küll ei tea, kuidas ma siis eelseisva öö üle elan, semiootikateksti lugedes ja mingit ülikirvest ülesannet lahendades, aga küll ma hakkama saan... alati ju saanud! on põhjust... ah!

ps! tahan endiselt piparkooke küpsetada, ostsin isegi elu esimesed & isiklikud vormid... ja taigna... ja glasuuri. gosh, kui uhke tunne on!

tr

Sunday, December 5

ebanormaalsete naabrite saaga kulmineerus korravalvurite väljakutsumisega ning õilsad kodanikud korterist 16 võisid rahus puhkama heita, et täna kell pool 6 õhtul ärgata ja ööelu elama asuda.
niisiis, lähen kaen nüüd ka uue tartu prisma üle.

Elvis Presley Lonely This Christmas



sõber I.-le, et ta väga ei kurvastaks.

anywhere

 kuna te äkki mu filmimuljeid lugeda ei viitsi, siis...
mulle väideti just, et ma olen kogu aeg üleval. kuidas-kuidas, inimesed, kas te siis südapäevati ei märka mu kadumist? hetked, kui teie ärkate ja pesu pesete ja süüa teete ja õpite ja elu elate - et mind ei ole? mina küll märkan, et teid öösel ei ole. fain, seda on lihtne märgata, sest ööelurütmis (ja ma ei mõtle pidutsemist) kulgeb üleüldse kaunis vähe inimesi. oh meid vaeseid öökulle.. vähemalt on mu korterikaaslased sama khuulid ja öised, üks hullem kui teine. : D

korter 16 võõrustas täna taas külalisi. tore, kui inimesed on mõistlikud ja saavad aru, et meile tasub külla tulla alles pärast kella kümmet õhtul.
pärast nende saatmist koju naastes juhtus küllaltki hämmastav seik - keegi kõnnib meie selja taga, üsna lähedal. ja tahab meiega samasse trepikotta siseneda. muiates avasime ukse. topeltmuige saavutasime aga siis, kui tüüp kõrvalkorterisse sisenes. heh. vist teine kord siinelamise jooksul, kui naabreid kohtan.

täna just kiitsin sõpradele, et ei meil on nii normaalsed naabrid, et me ei kuulegi neid. nüüd juba mul pole aimugi mitmendat tundi taob bass seina taga, ei lase mul oma muusikat kuulata ja magama minna... saaks, CT kohal sai nii mõnigi öö ju värisevate seintega uinutud.


30 seconds to mars feat. Kanye West - "Hurricane" arrrrmastan seda lugu ka aasta pärast. assotsieerub samasugune külm aeg nagu praegu, aastavahetus, läbi tuisu tormamine, lõputud linnaliinibussisõidud ja selle loo ripiidiskuulamine.. ja tõesti, ka aasta hiljem, armastan ma seda lugu vähemalt sama palju.

Saturday, December 4

Electric twist

vaatasime täna filmi "The Shawshank redemption" ja see friikis mu nii autti, et ma teisest filmist, "One Flew Over the Cuckoo's Nest" -, mida ma enivei näinud olen -, loobuma olin sunnitud ja omaette siia jõulumaale vegeteerima tulema pidin. hea tee ja head küpsised ja viisin end kurssi HIMYMi viimase paari osaga (arvasin miskipärast, et mul on sadamiljon osa vaatamata, aga oli hoopis ainult kolm). Keegi rääkis, et mingi osa oli das überfunny olnud. Arvan, et nad rääkisid s06e09-st ehk "Glitter". Ei teadnud, kuhu end naerda, arvan, et käesoleva seasoni parim osa. või kümnes, "Blitzgiving", mis meenutas mulle mu halba karmat: kui nt jalka ajal kööki lähen, lüüakse värav:( aww, man!
(vihkan sind, uus IMDB, siiralt ja südamest; vihkan üleüldse kõiki inglisekeelseid saite, mida eesti keelde tõlkida püütakse, see on nii vi-ga-ne. ja kui enamus saitide puhul saan ma ise valida, kas soovin seda vigasust või mitte, siis IMDB puhul pole ma küll kusagilt veel avastanud nuppu, millest selle jõleduse välja lülitada  saaks. sad!)

kolmapäevaööl vastu neljapäeva käisin Genklubis Sleepwalkersi parimaid palu kaemas. pettusin veits, sest ainult nelja filmi näidati. panustasin korralikule, ööliinini venivat filmimaratoni, ent oh ei! esimeses tunniajases setis näidati nelja Sleepwalkersil pärjatud lühifilmi. 
kõige eredamalt on meeles festivali grand prix, "Danse Macabre" (rež. Pedro Pires; Kanada 2009). Jaaa, ooo kuidas mulle meeldivad sellised friikid filmid ja videod ja asjad. 9 minutit surmatantsu is friggin awesome!

funny, isn't it - ma polnudki veel Ove Mustingu "Kallis sõber, sind austan ma" filmi näinudki. aga ma ütlen, et see on nii-niii naljakas. ja tore, et selle tarbeks ühtki looma ei tapetud. Jaan Pehk on ikka kuradi muhe mees! käisin teda aka Orelipoissi möödunud laupäev Gennis kuulamas ka, üsna põgusalt küll, ent saal oli puupüsti täis ja kohustuslik "See tunne alles jääb" (mida pärast koos Laika Virginiga lauldud sai), sai ikka kuuldud-lauldud. 
but now i see, milleks need püstolid ja milleks see koer seal videos, huh! väga viis. (Sleepwalkersi parim eesti lühifilm)


animafilm "Kotkamehe isahirv" rež: Mike Please; Suurbritannia) oli ka pretty okay, kui nüüd meenutada, siis päris vaimukas isegi, vahva briti aktsent, aga.. ma ütleks, et oli ka paremad animafilme, Animated Dreamsil, mille parimaid palu eelmisel õhtul Gennis vaatamas käisime (kui oli filmiöö vol 1, Animated Dreams, aga sellest veidi hiljem - kronoloogiaga tagant poolt ette poole, not bad!). (Sleepwalkersi parim animafilm)


ja veel - tudengifilmi grand prix - "Sügavamal kui eile" (rež: Ariel Kleiman; Austraalia), mis minuni no absoluutselt ei jõudnud. žürii kommenteeris:"Ideaalne realiseering heast loost. Film on kaasahaarav õppetund maskuliinsusest ning annab võimaluse heita pilk mehe sisemisele loomale. Suurepärane kogum veenvatest esitustest, mis loodud moraalse vaakumi allegooriana, säilitades minimaalselt inimlikkuse tunnusjooned." võeh, võib-olla ma olengi liiga naine, et seda mõista.. või pigem hoomata või laikida. ei, iseensest hea stoori, Kertu ütles, et meenutab Kurski (kuigi ta alguses pidas allveelaeva kosmoselaevaks, millest ma tükk aega segaduses olin). hästi väljajoonistunud stoori ja karakterid tõesti, aga katsu sa jälgida filmi, mis eriti ei paelu, kinolinalt, millelt suurt midagi näha pole (liigpimedad kohad olid väga-väga hägused).

teine set: eesti muusikavideod või siis top7 - you name it. olin neid (pea kõiki) videod näinud, ainult uuem kraam, mis minu meelest on kohati nii vastikult mainstream, rõõmustasin kunagi, et eesti indie-undergroundmuusika nii viljakalt vohab, aga ei kus sa saad ilma Bedwettersite ja eiteamiskurssi triiviva Sofia Rubinata (olin nii pettunud selle video ja loo pärast, ta kunagi really-really meeldis mulle). aga enivei olin ma hämmingus, kui massiivselt ikkagi viimase kahe (ja eriti selle 2010) aastaga eestis muusikavideoid tegema on hakatud. mäletan, veel paar aastat tagasi, tundus säärane tegutsemine suhteliselt perspektiivitu, sest no kus sa seda näitad! MTV-sse murdsid ju enivei vaid Tanel Padarid ja Bedwettesid (sorri, ei mingit isiklikku viha BW vastu, aga see on lihtsalt nii-ii hea näide; tho' nende see vidjoo enivei mu tassike teed pole, aga ei midagi kurja). aga nüüd on meil top7 ja oo kui khuul see on. jaa, kõik mind hästi tundvad inimesed ütlesid, et see öö oli küll midagi mulle.

huvitav, mitu tundi kuluks, et kõik top7-st läbi käinud videod ära vaadata? + veel need, mis varasematel aastatel tehtud (vist miskit alates 2006. a lõikes on näidatud Eesti Muusika Videod saates neid - jaja, tehti küll varem, aga polnud neist suurt midagi kuulda, nii iseenda-fänkondade rõõmuks - noh, mitte et praegu ka nii poleks, aga tänu tollele saatele on asi ikkagi rohkem ja rohkem meediasse lekkima hakkanud. ja - Raadio 2 on ka äärmiselt tore meedium (veel khuulim muidugi, et see mu ema lemmik raadio ka on - ehk jõuab hea muusika siis temani ka). kuulasin just täna sealt Muusikanõukogu, kus külalisteks LV Indrek ja Andero olid. ja Eesti Pops on ka kuradi khuul saade. ja noh, sellest võikski heietama jääda.
mu point oli tegelikult see, et niinii tore, et nii palju häid videoid ja lugusid selle, imelise 2010. aastaga -, mille ma ristiksin enese jaoks küll suurte-suurte muusikaliste avastuste ja pöördepunktide aastaks (vist seepärast, et mul on selle aasta lõikes ikkagi ebanormaalselt rohkem aega olnud kui muidu?) -, tehtud. rõõm-rõõm!

tahan veel öelda, et mulle nii kohutavalt meeldib Augusti Hundi lugu "Thomas Malthus on surnud, mu arm". ükski lugu pole mul' ammu nii väga meeldinud - oooo milline meloodia, oo. (nädalaid tabelis: 5; nädalaid esikohal: 5 - tugev fänkond!). tahan neid laivis näha väga. tean-tean, et just hiljuti esinesid Korteris, aga olin siis küll tallinnas, aga Krahlis, Sleepwalkers/Bashment. aga kursaõde rääkis, et vinge oli olnud. vist.

mul vist polegi jaksu Animated Dreamsist rääkida. mul' väga tegelt animafilmid meeldivad, eriti kui nad on lühikesed ja löövad. jep, that's all.

ja mu tänaöine avastus - A Fine Frenzy, kes mul' esiti meenutas Florence Welch'i, kuulates veidi Duffyt ja üleüldse talle näkku vaadates vaataks nagu vastu Lily Allen (häälevariatsioonides on kindlalt Florence'i kuulda).

(ja kahju, et mu PÖFFi-elamused sedakorda ikkagi minimaalseteks osutusid. ei saa just kiita, et aega maa ja ilm oleks olnud, miskine imelik väsimuseloor on minul laskunud ja ära ei taha ta minna, aga täna õhtul plaanin PÖFFi lõpupeole Genni vist siiski jõuda).

olgu, vist info üleküllasus, lähen magama.

Thursday, December 2

Young man..

Uskumatu, kui väga ma ikkagi Tartu ühistransporti vihkan.
Jõulueelne aeg on nii kiire: eksamid, läbikukkumised, viimased täistempoga loengud, jõulupeo orgunnimine jnejne ja kui siis ootamatult keset paaritunnine auk tekib, ei oskagi muud teha, kui koju tulla ja voodile heites, kassi mängimist ignoreerides, magama jääda.
Kõik on nii tore ja põnev, aga ka sama väsitav.
Sõidan 2 nädala pärast ära koju jõulu veetma, enne seda on tarvis miljon probleemi lahedada.
PÖFF on lahe koos Animated Dreamsi ja Sleepwalkersiga. Ja Genklubi filmiööd, mm.

Loba jätta.
Kuulake:

Wednesday, December 1

walkin' in a winter wonderland

elu on nii ilus, sest
..number 18 (mu lemmik - ainus buss, millega majaesisesse peatusesse saab) buss tuli essana ja õigel ajal ja oli pehmete istmetega, ainult et katkise uksega, ja ma sain istuda ja nii kena!
..Tartu kesklinn ja üldse kogu Tartu on niiiiiii ilus. Tõeline winter wonderland. Ausalt, ma ei tea kohta, kus praegu ilusam oleks (okei, ilmselt mõnes suurlinnas, AGA siin Tartus on kodutunne, mida ei ületa miski; Kuressaare ei loe, sest see on.. Kuressaare ja päris kodu, seal on alati kõik teistmoodi. Ja ma saan sellest aru alles nüüd. Või juba nüüd).
...Genis on filmiööd. Käisime Kertuga Animated Dreamsi kaemas täna, homme Sleepwalkers. Tänased filmid olid überkhuulid animafilmid EKA ja Tartu kõrgema kunstika tudengite poolt. Mul meeldis üks paljudest kiisufilmidest, mille kiisu oli täpselt nagu minu Tupsu.
..Apteegid on vähemalt sama põnevad kohad kui raamatupoed/kogud - võiksin seal tunde veeta.
...ja ma olen väsinud, nii väsinud.

Elus on nii palju ilusat, mida ma nüüd lõpuks täiega jälle märgata suudan, ent mis kirjapanduna enam nii hästi ei kõla. Pea on mõtteid täis, aga miskipärast on mul vist jälle veits writer's block peal, nii et ilmselt peab end kuidagi teistmoodi väljendama hakkama, sest ometigi nii-ii palju toimub!

tahan õppida piparkoogimaja tegema. tahan oma jõulusoovi kuusele riputada.

Tuesday, November 30

Südahommik

Brenne auf mein Licht, aber nur meine liebe Laterne nicht.