ma ei suuda vältida klišeesid, aga suuda nende asemel midagi ka panna (sest loodus tühja kohta ei salli). ja see on suurim võitlus (elus).


olen olnud hea.

ja nüüd olen megaväss.

let go, let go

ära näe vaeva, vaev sind ka ei näe.
aga proovida ju võib.

ja kui inimesed elueest oma (tigu)postkastikesi sildistavad igasugu huvitavate märkmetega, mis rämpspostile viitavad, siis mina kisun selle enda omalt ära, sest muidu on nukker, kui pead elu aeg Muhv olema ja ma millega ma siis ahju kütaks?

ei meeldi inimesed, kellega rääkida ei saa. noh, ses lihtsas mõttes, et kes lihtsalt aru ei saa, kes aru saada ei taha, kes ei kuula, kes on paindumatud, kes.. ah, ma ei jaksa tuuleveskitega võidelda ega tea, mida teha.

on ja tuleb raske nädal. loodan et nädala lõpu poole vastavalt premeerida. hoidke pöialt. ma ju tahan ka raisändfooli näha ja oma teisi toredaid inimesi ja isegi natuke on tunne, et tahaks sinna minna, kuhu kunagi (liialdan) pole tahtnud.

on veel tunne, et kevad on kohale jõudnud. pähe. igale poole va õue. see on päris mönus, kui muidugi välja arvata see paranoia, mis ikka mingiaeg hitib. aga....tegelikult.....on selles suhtes hästi tore hetk jälle, et ümberringi on kaos, aga on lõpuks ometi saadud selgeks, mida tahta (liialdan; jälle). ja on jälle see tunne, et omaltpoolt on tehtud köik, aga kuidagimoodi ei saa midagi jooksma. on olemas igasugud alged, eeldused, perspektiiv, kõik...peaaegu kõik, aga no kui ei funka, siis ei funka või on veel äkki paranoiad ja luulud.

ma lihtsalt ohkan nüüd, andke see aeg.

laul*

(ma) hakkan (vist) sürrealiseeruma, aga kindel pole. lihtsalt reaalselt selline tunne on, et rahulolu ja rahutus on korraga peal ja see ei ole eriti reaalne tunne, mind saadate ilmselt Kuule või Marsile selle jutu peale.
hääküll, tahtsin seda öelda, et mul on umbes siiralt ja umbes sama palju niisama hea meel Teele üle, noh, guugeldage ise välja, mis värk on või äkki olete ise piisavalt targad  (ma nüüd natuke aega teietan, sest avastasin tänu sellele almightyle masinale, et teid on lausa mitu, kes seda siin loevad, noh önn ja rööm, mis ma öelda oskan, uhke värk).

noh, möningate hirmu- ja öuduslugude taustal hakkab tunduma, et lisaks sellele, et ma tropimagnet olen (viimane kord läks küll õnneks jälle mitte olla ja võib lausa uskuma hakata, et ka minul on lootust (jälle) normaalsete (siinkohal jätan defineerimata selle omadussõna tähenduse, vaieldav) peoleode hingekirja (tagasi) saada) juhtub minuga kogu aeg midagi. näiteks olen viimase nädalaga terve kahe-kolme talve jagu külge maha pannud. tavaliselt ma ikka olen saanud teiste kaaskodanike üle vaikselt irvitada, aga tuleb välja, et ka minust on saanud säärane uljas- ja/või udupea nagu nemad (alatihti küljemahapanijad). önnetustejada  algas, ma julgen väita, alles nädala teises pooles, kui asjaajamishoos telefoniga "jaja, ma lähen koju ja siis...KURAT KÜLL...helistan sulle" rääkides vasaku küljega veelombis ära käisin. meeldiv, not(t). ja lõpetades praeguse Toomemäelt poolselg-poolkülg allalendamisega (kuigi lendamine on selle aktsiooni kohta liiggraatsiliselt öeldud).

aga üldiselt elagu galvaanilised elevandid, mimikrid (jah see peab nii olema, ärge tulge mulle isegi rääkima, et ma düsgraafik olen, mida aeg-ajalt teatud seisundites muidugi ette tuleb, olen).

ja mu vanad hirmud on tagasi. vaatamata "pole mõtet karta ega/ja põdeda".

* ei saa laulu, otsi ise.

Sparks

nonii, tegin ka lõpuks statcounteri ja saan nüüd teid vastu stalkida. päris põnev on!

aga naljakas on see, et ma viimasel ajal muud ei tee kui ainult magan. Karmen arvas, et see on sest' kolimisjamastressist ja noh, ma nägin nt just enne unes, kuidas ma läksin lambist tagasi vanasse korterisse (kust ma võtmed sain, jäi muidugi müsteeriumiks), tšillisin ja lebotasin seal, vaatasin telekat ja siis äkki meenus, et krt, omanik võib ju iga hetk tagasi tulla. kiiresti oli tarvis asjad kokku panna (miks ma üldse mingi nelja suure kotitäie asjadega sinna läksin), aga omanik oli kiirem ja astus sisse, küsis, et mis ma seal veel teen. vastasin, et noh, tulin mõnele asjadele veel järgi. MÕNELE, my @ss. tekid-padjad-riided including neli veinipudelit...ja siis sai uni otsa. ei mäleta, kas see oli nüüd see kellaühene ärkamine või kellakümnene ema kõne, mida ma jälle ei mäletanud.

aga lugu on siis nõnda, et kolimises surmväsinuna läksin ma neljap õhtul kell kaheksa magama, et uneajal miljon vastamata ja mõni ka vastatud kõne saada. nt olin ma rääkinud muretseva vanaemaga (miks mu parema käe väike sörm kogu aeg a) ära sureb või b) ära külmub? ükspäev oli jama pöidlaga, mis ära väsis ja valutama hakkas).
kella kahe paiku sain viimase (vastamata) kõne veidralt numbrilt (ma nüüd tean, kellel, oeh). ja siis saabus lõpik uni.
kell 7 am-ks oli äratus sätitud, et 8:15 loengusse jõuda. too hetk tundus tuba nii sigakülm, ent pärast paariminutilist vegeteerimist ja une mittetulemise konstateerimist mõtlesin, et noh, heaküll, paari minuti tee, vean end siis kohale. vedasin. ja no ikka oli ka paari minuti tee, põhimõtteliselt ümbernurga Jakobi tänavalt minna, oh õnn ja rõõm.

kojutulles oli uni jälle suur, sain ühe vihase kõne, a keerasin ikkagi uuesti magama. ja nii ma siis magasin kõik maha. 10 paiku sain fämililt muretseva kõne, et miks ma nii palju magan, seletasin midagi vist, a ei midagi adekvaatset. uni edasi. 1 paiku vedasin end selgitusi jagama, et siis end korra zavvi vedada. tõepoolest lühike maa jällegi. hõissa!

nüüüüd...on dilemma kas minna tagasi magama või süüa teha. ja millalgi peaks asjad lahti pakkima, sest täna tuleb (enesele) elu lõpuks sisse puhuda.
ja...ahi on katki.

ja nii ongi.

mis siin's ikka...tuleb vaid vist teada anda, et elus olen. keegi kusagil heitis ette, et miks ma ei blogi, vastuseid on mitu:
a) möödunudnädalavahetusene tüngakõne külvas paranoiat;
b) loll on see, kes vabadust ei leia, aga mis või kes on see, kellel aega pole?
c) ja kui aega isegi oli, ei viitsinud ma varvastki liigutada, täpselt selline nädal on olnud.
d) nüüd peaks ma üksikasjalikult nädalat vist kirjeldama, aga...
e) ma kolisin.

eile õhtul kella kaheksa paiku haihtusin elust ja keerasin kerra ära. loomulikult mõttega, et ah, ju hiljem saab korra zavvi teisi kiikama mindud. üheksa paiku tuli essa kõne, viimane vist kahe paiku. numbreid ja persoone oli erinevaid ja jääb üle vaid küsida what is this life?

ut on ümbernurga.

Tahtsin lihtsalt mainida, et

a) olen juba ligi 36 tundi ärkvel olnud;

b) algas nädalavahetus;

c) on põhjust tähistada, SEST lõputud, täpselt kuu aega väldanud erialavahetusebürkokraatiajamad on nüüdseks võiduka lõpuni jõudnud, tsiteerin:"Ülikooliseaduse paragrahvi 14 lõike 3 punkti 11 ja Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punkti 69 alusel viin üle alates 07.02.2011 filosoofiateaduskonna semiootika ja kultuuriteooria (2433) eriala 1. aasta riigieelarvevälise õppekoha täiskoormusega päevase õppe üliõpilase sotsiaal- ja haridusteaduskonna ajakirjanduse ja suhtekorralduse (2487) bakalaureuseõppe 1. aasta riigieelarveväliseks täiskoormusega päevase õppe üliõpilaseks õppe lõpukuupäevaga 31.08.2013." 

Ehk maakeeli olen nüüd AMETLIKULT ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 1.kursuse väga õnnelik tudeng. Tsiisõs kraist, see on nii uskumatu....

Sotsiaalne anomaalia --

Mõtlesin, et ses suures õppimises on reaalsustaju kuhugi kaduma läinud, aga samas oli üle pika aja päris rahulik õhtu: korteriteema on still up, aber ma ei pidanud enam mingi tsirkuse pärast endast välja minema. See on hea uudis number üks.

Ma olen nii suures uudistelugemistuhinas, et ei suuda enam lõpetada ja natuke Hennostele aega pühendada veel enne võimalikku magamaminekut, mis kohe kindlasti rikuks kõik ära, sest mul on nii hea olla ja kell on neli läbi. Vanarahvatarkus ütleb küll, et enne teadmisteparaadi peaks veitsa magama, teadmisi kinnistama, ent tunnen end niisamagi hästi praegu, charticle, oh charticle, pean siinkohal vajalikuks tsiteerida Dane Stickne't:"Chart + article = charticle. (Think Brad + Angelina = Brangelina, but not nearly as hot and quite a bit geekier.)" Kuld!

Loen siin kujunduselementidest, et tavaliselt liigub silm enne rohkem ligitõmbavale ja kusjuures, enesele mõeldes, üritan seda tendentsi ikka ümber lükata, pildid ja väljavõtted pigem häirivad loole keskendumist ja tihti neid enne lugedes ei viitsi loole keskenduda (eriti kui on kehv lugu). Tegelikult selle Hennoste raamatuga on samamoodi - ladus tekst voolab läbi raamatu ja vahele on torgatud kastikesed olulise infiga, alates lehe ülevaltosast, jättes eelmiselt leheküljelt teksti poolikuks, no krt, ma tahan ju millestki aru ka saada katkestamata!

Viimase aja kuldreegel on veel ka lugude ärakuulamine, st ühte lugu nii kaua taustaks lasta, kui see..ei, wait, what, see ei viska isegi üle, vaid teeb millalgi teise tulemise. Lihtsalt õppimisele taustaks on hea ühte lugu stabiilselt kuulata. Sellega on see teema, et kunagi ei saa kuulata mingit raadiot (kui see just mõni ambiendikas pole), nt kohiradiot, sest sealt võib ja suure tõenäosusega juhtub ette palju uut ja head muusikat, mida kõrv hõõmav, mõistus sünteesib ja KUI ta seda ei tee on muusikast saanud taustamüra. Ja kas see on hea, kas see on eesmärk? Nein!

Kell on saanud nii palju, et naaber läks vist tööle. Küsimus: miks värk selle kalahaisuga trepikojas on? Miks mingi paberkott seal juba päevi seisab? Kas nii käivadki asjad? Noh, samas tuleb tunnistada, et las ta haiseb siis, kuniks see rõve lehk MINU TUPPA tungima ei hakka (krt, lihteestlaslik seisukoht).

Hommikust rääkides ja une puudumisest... mõistus ei funktsioneeri päris nii nagu peaks. Loodan, et pärast kella kümnest kojutulekut ja enne korterivaatamist saan veits magada, mis on väga-väga ebatõenäoline. 

Edasi ei jaksa.

Mulle meenus üks hommik. Hommik, kui ma ühe silmarõõmu juurest rõõmsasti koju jalutasin. Hommik, mil kesk talvekäredust oli hetk suve/varasügisnostalgiat. 

Ja pärast seda pole seda tegevusliini enam üles soojendatud ja ei tunne enam vajadust ka. Hõissa, või mis.

Ps! Mis teema K-Rautal nende Oravavärvidega ikkagi on? Kogu aeg, kui nende reklaamid silma jäävad, liigub mõte teatud erakonnale...

Ps2! 1.aprill on Grab a boob day, sain juba omad ähvardused kätte. :P 

Ps3! Tahan tänada väga ajakirjandusinstituudi õppekorraldusspets Katrin Lendoki meeldiva koostöö, abi ja toetuse eest! Jee.

Ps4! Miks TV3 enam Vihaseid Kopraid ei näita?!?!?! Rikutud hommik!

-- ehk no(-)life is a good life. or just a nerdy nerd. (samas vabalt võiks pealkiri olla ka meesterindel muutustata).