Wednesday, September 28

take me into the night, i'm an easy lover*

huvitav, kas üks ülikoolikonspekt-kaustik peabki läbivettinud ja laineline olema?

tegelen korteri aktiivse sisustamisega, kui kedagi huvitab.

olen tahtnud u 84357357x kirjutada, aga olen posti jälle draftinud ja minema jooksnud. mitte et aega poleks.

täna helistati mulle ühest kohast. leppisin ühe vestluse aja kokku. saab näha!

selle asemel, et ossom ja tähelepanelikkuse etalon olla kirjutasin ma Läti maatundmises täna eseemõtteid jälle, jessas. kui kaua võib ühte esseed kirjutada, mille jaoks oleks võinud end ükskõik millal kokku võtta? mis on nii kuradi lihtne, aga sõnad lihtsalt ei voola peast välja. või voolavad ja ei tundu õigetena. arvan, et see on lihtsalt raskekujuline writer's block. sest mõtteid ju ometigi on.

püüan vaikselt olla. ja seda ka, et tahaks juba oma toas lebotada. mulle ei meeldi läpakaga ei voodis (pardon, madratsid, et teid üleüldse voodiks nimetada julgesin.....rsk!) ega kirjutuslaua taga toolil nagu normaalsed inimesed, tšillida.

sattusime (my ass sattusime, khm) täna jälle Riia antikvartiaati, kust mõlemad kahe raamatuga lahkusime. minu saagiks seekord Undi "Elu võimalikkusest kosmoses" ja Hage "Kõnelema" (meeldetuletuseks: eelmine kord lahkusin sealt kauaotsitud Kundera "Naljakate armastuslugude" ja Baudelaire "Kurja lilledega"). ja nüüd mul on niiiii palju lugemist ja nii vähe õigeid hetki. ah, peab ikka mitte kõige huvitavamatesse loengutesse minema, kuigi nende asemel veedetud aeg.. on alati praisssslesss. täna näiteks kahe ülelastud loengu asemel käisime lõpuks ometi Sodiaagis ära. ja see oli... peaaegu see, mis ma ette kujutasin. natuke pettusin, sest kohv ei olnudki tavaline masinakohv (nõukaaegne tilk-tilk masin), vaid fäänsiäääss masina kohv. noh, ei, vaieldamatult on see hea kohv, isegi väga hea, sest ma isegi ei tundnud keemiakoore maitset, aga no c'mon...

samas pelgalt nostalgia mõttes ei taha eurtzaga tilk-tilk masinat osta, sest see kohv ikkagi pole maitseomadustest päris s e  e . vaevlesin pikka aega kriisis, kui ei suutnud väga head kohvi teha. midagi läks alati viltu, oleks siis nagu koor halb olnud või liiga kange või lahja või. samas olen selle paari kuuga hakanud üsna kanget tökatit jooma, i guess, nii et kodused - üllatage mind! või muidu üllatan mina teid.

aga Sodiaagi päevasupp oli odav ja üsna hea. kaunis rammus ja natuke soolane kört, aga söödav. üldse on mul tunne, et me oleme maailma suurimad söödikud. eriti täna. sest pärast antikvartiaati-Lutsu olime jälle näljased ja tegime üsna õige valiku - kräššisime Ruunisse, kust leidsime pärastlõunaselt deidilt Riinu, Sandra ja Aivo. ja toidu! ja palju meeldivat juttu. pärast maukimist läksime peahoonesse kohviautomaati ründama, kust maailma parimat kakaod saab. arrrrmastan automaadikakod! ja siis kurikuulu sLäti maatundmine, mis täna, Läti ajalugu käsitledes mind väga köita ei suutnud. mõtlesin, joonistasin, kirjutasin esseed ja olin hajevil, teadmata, et..

..pärast seda loengut käiakse välja idee, et ou, läheks vaataks Annelinnas pakutava mööbli ka üle. ilm oli  s*tt, mul sigakülm, aga üles tolle poe Annekasügavustest leidsime. nostalgiline oli veitsa ka ikka. ilm oli ikka veel s*tt. aga lahkusime sealt kahe maaliga. ja mina leidsin vahvad sügispapud, mis loodetavasti vihma ka peavad. läksime bussile, ilm oli endiselt s*tt. kodu on hea soe.

Toiduklubi on ka hoo sisse saanud. praegu tahakski kööki tormata, et üliüliüberhäid snäkke vorpida - küpsis, merevaik (sinihallitusjuustu), sinihallitusjuust ja krevetid. peiskli' eilse jäänused (juustune kaste lõhefileest). ja tänase ööga peab kogu kraami hävitama, sest homme sõidan paariks päevaks saarde.

aitäh, Imandra Lake! (loo "Külm" eest)

*tahan öelda, et Kasabiani uus album on hää, aga meeldib vanemgi kraam, millest too fraas pärit on näiteks.

Tuesday, September 20

Saadanas ja tema kolm poega

Ehk lühike raport sellest, kuidas mu kassolevus lõpuks poolduma hakkas.
20:30 esimesed looteveed
Esimene kiiz: 1:05 Peer Gynt (hellitusnimega Gunther)
Dima sööb nektariini.
1:10 sünnib Nibutiiger.
Nektariin ammu otsas.
1:57 "Täiega pressib praegu!"
2:10 "Tuleb vist! Pea väljas!"
2:14 sündis, tundub, üleni valge Vivaldi.
2:17 - liigutab.
Saadanas teeb  lürp-lürp, Annika põetab kasse.
2:24 - tüdrukud mässavad platsentaga, pidavat iu olema ("ÕÕH, pese käed ära!")
2:41 härra kustunud, Annika läinud, Kass.. vist poeginud? Maale saabus rahu ja kolm kassipoega.

Wednesday, September 14

no et ikka oleks!

kui mõni arst mulle enne diagnoosiks 'angiin' määranud on, ei tea ta ilmselgelt mitte midagi.
ja Tartu (julgen samas väita et mitte ainult trt) tervishoiusüsteem on pekkis.

ärkasin eile varahommikul sigavalusa kurguga. mõtlesin, et o`right, üksöö oli ka, unega läks mööda; tunnike hiljem ärgates siiski fakti konstateerides, et ega ikka ei lähe küll. maast lahti saades esimesi valulisi liigutusi tehes justkui arvasin, et äkki on sama liigesevalu mis möödunud ööl.
hispaania keeles värisedes siiski tuvastades, et tegemist võib olla külmetushaigusega.
koju maabudes, diivanisse vajudes, 37,4 palavikus ägisedes ja peavalu kurtes taipasin, et säärane teguviis (lebosseviskamine) oli ilmselt üks valemate killast otsus. mis seal's ikka: paar tundi und, max pool haad ärkvelolekut, et palavik 37,76 peale tõusta saaks. paratsetamooli polnud, kurgurohtu ka mitte.

hilisõhtuks tõusis palavik 38 piirimaile ning algas viimase dekaadi piinarikkaim öö: värinad, palavus, räme valu paremas kõrvas, kurgus ja põskkoopas. terve öö plaanisin veeklaasi tõsta ja kööki soolvee järele tormata. hakkama sain sellega alles päeval 2 paiku, mis ajaks palavik juba õige mõnusad tuurid üles võtnud oli - 38,6 (kõrgemaks vist pole roninud).

ehk et mingikell hakkasin tervise üle lausa muret tundma, et vist pole päris tavaline külmetus. perearst kupatas kohe EMOsse, et säärane mädaeritus (ahjaa, täna hommikust saati olen mäda/verd süljanud) võib hingamisteed kinni mäda-paistetada. hästi, aga kuidas ma säärase palavikuga EMOsse saan? kiirabi kojukutsumine näis leim, et noh, keegi kusagil sureb ja mina siin oma.. teadmata asjaga.

õnneks oli Alisa lahkesti nõus mind eelpool nimetet asutusse vedama. kust sain vastuseks, et "ärge uskuge oma perearsti, meil siin pole vajalikke aparaate, et teid uurida. minge Kuperjanovisse." ok, fain. tagantjärgi üsna tobe suhtumine, kõrgepalavikulise võib-olla et peagi kokkukukkuva sandi ühest linnaotsast teise saatmine. aga kohale me peaaegu et jalgsi jõudsime, et

järjekordsete üllatuste osaliseks saada. selleasemel, et kiiresti-kiiresti mind EMO uksetaha saata, ta rahumeeli pärib mu elukohta ja telefoninumbrit. et siis mind umbes pooleks tunniks ootama saata järtsi.
et u 5 sekiks arsti vaatevälja ilmuda ja poolvihase "mh, miks perearst sellise asjaga ei tegele?" osaliseks saada.  diagnoosiks piisas põgusast pealevaatamisest: korralik äge angiin.

tagantjärgi näib üsna tobe, et nii paanikasse sattusin. aga  tjah. nüüd siis tean, millest kiiremas korras vabaneda.

palav on. palavik on end 37,71-le taandanud. hrrrrrrrrrrrrrrr

Saturday, September 10

57

teadmatus on. teadmatus tuleviku ees. aga hirmu pole.
stabiilsus on. enneolematult veider, konstantne ja vaat et isegi harjumatu kindlustunne.
ma olen, ofkhoors, korduvalt mõelnud, et kui veider tunne oleks täiuslikkus. ei, ma mõtlen seda tunnet kui fcking K Õ I K  on suurepärases korras. ma pole seda kunagi kogenud, päriselt. ma võin ju öelda, et kõik on hästi ja korras ja täiuslik, aga seda teatud eluvaldkonna piires, mis eluvärvispektris parasjagu domineerib.

üks viimase aja kindlasti üks kummalisemaid olukordi: veidralõhna/-maitseline (vägi)jook laulal (loe: haardeulatuses), härra kõrval telekat vaatamas, koer teisel pool (vett) 'rõõmurõngast' ime/närimas ja mina.. end kokku võtmas ja ridu valgesse kasti vägistamas.

naljakas on rebaseid jälgida. see rõõmus naiivsus, teadmatus.. see on vahva. mõneti paneb see omi rebaseaegu igatsema, teisalt (ei saa öelda, et meeletu elutarkus pähe/südamesse löönud oleks, aga) on hea olla vanem (ei saa öelda et targem, päriselt. iialgi ei tunne end enam nii targana kui 12. lõpus) ja teadjam. tunne ja taju, et ma suudan eristada olulist vähemolulisest, tean, millistes loengutes käia, millistes mitte, ja kuidas mõnes loengus isegi õppejõud rebaste kõrvalt respekti ostutavad. mulle meeldib ülikool.
(ma võiks sel teemal heietada millalgi pikemalt, aga mitte praegu).

ja varsti hakkan siia hoopis läti või hispaania keeles kirjutama, sest juba praegu oleks enamus lauseid võõrkeelde lammutatuna paremini kõlanud. mõne sõna/lausega lihtsalt on nii, junou.

otsin ühte Lévi-Straussi tsitaati. kes leiab või meenub, et kunagi midagi muusikast või muusikafilosoofiast rääkinud olen, võib teada anda.
kuhugi kirjutasin üles ka tolle kadunud lause, aga ei mäleta kuhu.
paanikaosakond.

ma nüüd lahkun siit raali tagant. head lugemist

Saturday, September 3

käsime eile Viljandis kallist Elist sünnipäeva puhul üllatamas-õnnitlemas (ja öises Viljandis jalutamas). kui ma käiks VKAs, siis elaks ma kindlasti Oma Kodu ühikas. ükski seninähtud ühikas pole sedavõrd armas ja tšill iialgi tundunud (ja KUI laiad voodid!; oli meeldiv vahelduseks ujuvmadratsid päris voodi vastu vahetada). 

aga Elist oli tore näha, tho' eelneval õhtul Tartus kokku joostud sai (ja ma peaaeegu "ok, homme näeme" öelnud oleks. jessas..) ja teisi ka. küll ikka mahub (häid) saarlasi ühte ruumi palju! 

a muidu kool on ka alanud, vist juba kirjutasin ka. ja esmaspäevast algab säärane vahva Eesti Teatri Festival Draama 2011, kus ma üht koma teist tegemas olen (millega ma tegelikult praegu tegema peakski. selle asemel, et pesu pesta, tube koristada ja.. ei, mitte süüa teha. a blogi kirjutada näiteks).
aga ma olen ju laisk ja mugav; pealegi ei tohiks ma oma lugejaid (päris) ära unustada ka. nagu mõni (ei vihja kellelegi, ära tunne end puudutatuna). 

miks mu pesumasin tsentrifuugib säärase häälega nagu lendaks hunnik plekki vastu maad? jooksin elutoa aknast vaatama, et ega mõni auto vastu posti või staadioniaeda kräššinud pole. ei olnud. õnneks või kahjuks. teisalt olin valmis olukorraks, kus midagi juhtuski mo maja ees, aga ma, loll ei tea ööd ega mütsi. 
aga ei juhtunudki (vist). oli see mu pesumasin hoopis.
aga parem hilja, kui mitte kedagi. hahahaaaaa

kass vist hakkab pesa punuma.