huvitav, kas üks ülikoolikonspekt-kaustik peabki läbivettinud ja laineline olema?
tegelen korteri aktiivse sisustamisega, kui kedagi huvitab.
olen tahtnud u 84357357x kirjutada, aga olen posti jälle draftinud ja minema jooksnud. mitte et aega poleks.
täna helistati mulle ühest kohast. leppisin ühe vestluse aja kokku. saab näha!
selle asemel, et ossom ja tähelepanelikkuse etalon olla kirjutasin ma Läti maatundmises täna eseemõtteid jälle, jessas. kui kaua võib ühte esseed kirjutada, mille jaoks oleks võinud end ükskõik millal kokku võtta? mis on nii kuradi lihtne, aga sõnad lihtsalt ei voola peast välja. või voolavad ja ei tundu õigetena. arvan, et see on lihtsalt raskekujuline writer's block. sest mõtteid ju ometigi on.
püüan vaikselt olla. ja seda ka, et tahaks juba oma toas lebotada. mulle ei meeldi läpakaga ei voodis (pardon, madratsid, et teid üleüldse voodiks nimetada julgesin.....rsk!) ega kirjutuslaua taga toolil nagu normaalsed inimesed, tšillida.
sattusime (my ass sattusime, khm) täna jälle Riia antikvartiaati, kust mõlemad kahe raamatuga lahkusime. minu saagiks seekord Undi "Elu võimalikkusest kosmoses" ja Hage "Kõnelema" (meeldetuletuseks: eelmine kord lahkusin sealt kauaotsitud Kundera "Naljakate armastuslugude" ja Baudelaire "Kurja lilledega"). ja nüüd mul on niiiii palju lugemist ja nii vähe õigeid hetki. ah, peab ikka mitte kõige huvitavamatesse loengutesse minema, kuigi nende asemel veedetud aeg.. on alati praisssslesss. täna näiteks kahe ülelastud loengu asemel käisime lõpuks ometi Sodiaagis ära. ja see oli... peaaegu see, mis ma ette kujutasin. natuke pettusin, sest kohv ei olnudki tavaline masinakohv (nõukaaegne tilk-tilk masin), vaid fäänsiäääss masina kohv. noh, ei, vaieldamatult on see hea kohv, isegi väga hea, sest ma isegi ei tundnud keemiakoore maitset, aga no c'mon...
samas pelgalt nostalgia mõttes ei taha eurtzaga tilk-tilk masinat osta, sest see kohv ikkagi pole maitseomadustest päris s e e . vaevlesin pikka aega kriisis, kui ei suutnud väga head kohvi teha. midagi läks alati viltu, oleks siis nagu koor halb olnud või liiga kange või lahja või. samas olen selle paari kuuga hakanud üsna kanget tökatit jooma, i guess, nii et kodused - üllatage mind! või muidu üllatan mina teid.
aga Sodiaagi päevasupp oli odav ja üsna hea. kaunis rammus ja natuke soolane kört, aga söödav. üldse on mul tunne, et me oleme maailma suurimad söödikud. eriti täna. sest pärast antikvartiaati-Lutsu olime jälle näljased ja tegime üsna õige valiku - kräššisime Ruunisse, kust leidsime pärastlõunaselt deidilt Riinu, Sandra ja Aivo. ja toidu! ja palju meeldivat juttu. pärast maukimist läksime peahoonesse kohviautomaati ründama, kust maailma parimat kakaod saab. arrrrmastan automaadikakod! ja siis kurikuulu sLäti maatundmine, mis täna, Läti ajalugu käsitledes mind väga köita ei suutnud. mõtlesin, joonistasin, kirjutasin esseed ja olin hajevil, teadmata, et..
..pärast seda loengut käiakse välja idee, et ou, läheks vaataks Annelinnas pakutava mööbli ka üle. ilm oli s*tt, mul sigakülm, aga üles tolle poe Annekasügavustest leidsime. nostalgiline oli veitsa ka ikka. ilm oli ikka veel s*tt. aga lahkusime sealt kahe maaliga. ja mina leidsin vahvad sügispapud, mis loodetavasti vihma ka peavad. läksime bussile, ilm oli endiselt s*tt. kodu on hea soe.
Toiduklubi on ka hoo sisse saanud. praegu tahakski kööki tormata, et üliüliüberhäid snäkke vorpida - küpsis, merevaik (sinihallitusjuustu), sinihallitusjuust ja krevetid. peiskli' eilse jäänused (juustune kaste lõhefileest). ja tänase ööga peab kogu kraami hävitama, sest homme sõidan paariks päevaks saarde.
aitäh, Imandra Lake! (loo "Külm" eest)
*tahan öelda, et Kasabiani uus album on hää, aga meeldib vanemgi kraam, millest too fraas pärit on näiteks.
No comments:
Post a Comment