käsime eile Viljandis kallist Elist sünnipäeva puhul üllatamas-õnnitlemas (ja öises Viljandis jalutamas). kui ma käiks VKAs, siis elaks ma kindlasti Oma Kodu ühikas. ükski seninähtud ühikas pole sedavõrd armas ja tšill iialgi tundunud (ja KUI laiad voodid!; oli meeldiv vahelduseks ujuvmadratsid päris voodi vastu vahetada). 

aga Elist oli tore näha, tho' eelneval õhtul Tartus kokku joostud sai (ja ma peaaeegu "ok, homme näeme" öelnud oleks. jessas..) ja teisi ka. küll ikka mahub (häid) saarlasi ühte ruumi palju! 

a muidu kool on ka alanud, vist juba kirjutasin ka. ja esmaspäevast algab säärane vahva Eesti Teatri Festival Draama 2011, kus ma üht koma teist tegemas olen (millega ma tegelikult praegu tegema peakski. selle asemel, et pesu pesta, tube koristada ja.. ei, mitte süüa teha. a blogi kirjutada näiteks).

aga ma olen ju laisk ja mugav; pealegi ei tohiks ma oma lugejaid (päris) ära unustada ka. nagu mõni (ei vihja kellelegi, ära tunne end puudutatuna). 

miks mu pesumasin tsentrifuugib säärase häälega nagu lendaks hunnik plekki vastu maad? jooksin elutoa aknast vaatama, et ega mõni auto vastu posti või staadioniaeda kräššinud pole. ei olnud. õnneks või kahjuks. teisalt olin valmis olukorraks, kus midagi juhtuski mo maja ees, aga ma, loll ei tea ööd ega mütsi. 

aga ei juhtunudki (vist). oli see mu pesumasin hoopis.

aga parem hilja, kui mitte kedagi. hahahaaaaa

kass vist hakkab pesa punuma.