Monday, November 7

jöuan kell sada koju, olen MEGAväss = ilmselgelt oli üle pika aja üks pingelisem päev pärast üksilebotatud nädavahetust.
veel vahetult enne etoloogia eksamit tuupisin nagu segane, nüüd diivanisse langedes on tunne kuidagi.. kerge, vabastav. kuidagi hää, et saab kell pool 10 lemmikseepi vaatama hakata ja lebotada, sest homseks pole rohkem pakilisemaid asju kui hispaania keele pisuke kodutöö ja hiljem päeval töövestlus ja õhtupoole seminar. ja veel päris õhtul koosolek. õnneks ei pea veel sajal töökohal rabama. olen juba endamisi plaani pidanud, et kuidas see  jama kõik toimima saada. see meeldiv jama, noh. on tööpäevad, on kooli-tööpäevad ja on kooli-töö-tööpäevad.

lugu on lihtsalt selles, et mulle on NII palju häid asju korraga sülle sadanud. ma ei hakka neist praegu siin virtuaalavarustes höiskama, aga.. palju unistusi on täitunud. kui veel kuuke tagasi ahastasin, et kool vajab maksmist ja mismoodi ma ilma öppelaunuta hakkama saan, siis nüüd on köik üsna helge. rööm on veel, et need pole mingid suvalised asjad, vaid reaalselt asjad vöi kohad, mis on KHUULID. ja ma olen NII önnelik!

vot tak. keeled on ka lahedad. läti keele tunnid muutuvad üha lahedamateks, samas sama ütleks hispaania kohta ka. lihtsalt oleneb, mille uimas ma parasjagu olen. köik muu on ka hää. etoloogia nt on väga pönev ja slaidid väga.. khm.. informatiivsed ja illustratsiooniderohked. aga lihtsalt ei jaksa öppida. vahepeal oli julm motivatsioonikriis ja väsimus, millest kuidagi ei osanud välja tulla. ainus vöimalus näis ärasöit, puhkus, aga kus sa lähed siis, noh!

lahe vaadata, kuidas emakass poegadega mängib. siit ka üleskutse, et ISSANDJUMAL, SÖBRAD JA MUUD ELUKAD, MUL ON KOLM PEAAEGU KAHEKUUST KASSIPOEGA, PALUN PALUN KEEGI PAKKUGE NEILE HEAD KODU!

ma vahel ei saa aru, miks ma osade inimestega ikka ja jälle kontakti otsin. ma vahel üldse ei saa aru, kas ma olen liiga hea vöi liiga naiivne. a mis neil vahet naguniii on?

ja seda ka, et Florence and the Machine'i uus album "Ceremonials" on nii haigelt hea. muud ei kuulakski enm üldse.kui mul enne oli üks lemmik lugu sealt ("Shake it out"), siis nüüd tundub iga teine "oo, kle see on mu lemmik". pole küll rahulikult veel kuulata saand, umbes nii, et paneks ipodi ja jalutaks kooli või Toomekale, aga lihtsalt õppimise-hängamise taustaks on see küll 24/7 viimased paar päeva.

2 comments:

Anonymous said...

tere, ma olen täiesti suvaline inimene, kes sattus siia, kes teab kuidas, (nagu ikka) ja tahtsin lihtsalt öelda, et mul oli täpselt sama asi florence'i eelmise albumiga, kus ma alguses mõtlesin, et "bird song" on mu lemmiklugu, kuid üsna pea avastasin, et kõik on lemmikud ning ipodi tööle pannes tuleb ikka hulk aega valida, milline "lemmik" esimesena tähelepanu saab.
vot nii, jah.

triin said...

hohoo! rööm kuulda!
aga jaa, nii see on. mingi aeg albumi avastamisfaasis üleüldse avastad end mingeid lugusid skippimas. ja siis teinekord jälle avastad, et woouwoou, ma poleks nagu seda lugu varem kuulnudki.
eile õppides prokratsineerides oli mul sama asi kõnealuse albumiga.