Saturday, November 5

you gave all you had and now i am home*

terve päev on olnud üks suur unevine. eilsest taastumine, etoloogia õppimine ja fakti "üksikodusonikkakuradiveiderolla" konstateerimine on igatahes täies hoos. arvatavasti oleks piinade lõpetamiseks ainus adekvaatne teguviis voodise ära kolimine, a tühi voodi ei ole üldse kutsuv. ahhaaa! mul on ju kassid! (kes kassib tahab?)

eile oli suurematsorti pidu kultuuriklubikatega Valgemetsas. hängisime-mängisime, käisime saunas ja kell öö on äärmiselt normaalne umbes kolm korda Ahja jões ujumas käia (siia paneks lausa smaili!), ja üleüldse lõpetasime Sügispäevi. vahva oli / on olnud / kujutan ette, et saab edasipidigi olema. vahva, vahvam, kõige vahvam. o'right.

esmaspäeval on etoloogias kontrolltöö, kus ma feilida iseenesest ei kavatse, aga eriti intensiivset õppimist siinmail veel tähendatud pole. samas mida sa õpid, kui uni kogu aeg silma tikub ja üleüldse on kuidagi loid olla. a et miks ei oleks võinud lõunauinakut teha? since härra lahkumisest on tuim ja laisk olla olnud, suisa veider, päeva kohta ikka väga vähe sõnu lausutud. agggggga ma ju plaanin homme vara ärgata, koristada, õppida ja härrat koju oodata ja see plaan õnnestub, eksole!

ees on ootamas pealinnakülastus, kodu, töööööö! (i haz a job, wüühüü!), koolkoolkool ja november tuhiseb mööda, tundub. hõissa!

* jaa

1 comment:

herz said...

ö dzoob - what-where-when-why :)