Saturday, April 21

Say no more


Suured asjad ei tule ilma väikesteta. On tarvis palju julgust ja kannatust uskumaks, et töepoolest minust ei saa hommepäev presidenti (pole küll sääraseid ambitsioone endal täheldanud varem küll) ja et see köik - önn ja rahu - nöuabki aega ja palju julgust.

töesti, pean tödema, et oli taas üks ilus päev. täna nentisin, et ma töepoolest ei karda vananeda. getterjaani küll laulab üsna nukralt ja melanhoolselt isegi, et me kõik jääme vanaks. a milleks! see on ju nii suur rõõm, kui sa oled 70 ja tead nii palju. veeel suurem rõõm on see, et sa oled elus ja terve ka, see on vanemas eas nähtavasti prioriteet numero uno.

aeg küll läheb, a miks ma ei võiks seda lendavat aega maksimaalselt kasutada. nii suur rõõm on elus olla ja pisiasju nautida. hull klišee, a pika närvitsemise peale jõuab sinna punkti.

sama lugu peaks mu eneseotsingutega ka olema. olen hirmus kriitilises punktis praegu, vöin ausalt käsi südamel öelda, et jumalaeest, ma töesti ei tea, mida ma oma eluga peale tahan hakata. mitte et mind miski ei huvitaks, jessas, vastupidi - neid paeluvaid asju on miljon ja vahel ma olen väga kurb, et mul pole ainult ühte suurt kirge terve elu olnud. teisalt jälle olen joovastavalt röömus, et ma olen elu jooksul nii paljude asjadega jöudnud tegeleda, mille peale muidugi 70sed ütleks, et tutkit sa teind oled. a mul on ikkagi tunne, et rohkem, kui.. ei, mitte rohkem kui möni teine. möni teine on kindlasti euroopa meister praeguseks. aga omaenda verstapostide järgi ma olen proovinud üht koma teist, aga pole veel kuhugi pidama jäänud.


1 comment:

herz said...

Ma ei tea siiamaani, mis ma teha/saavutada tahan!!! Tean asju, mida ma kindlasti teha ei taha... Vaevalt, et need steitmendid abiks on :))