risustan blogi igasugu vajaliku ja vähem vajalikuga, sest peale tiksumise muud paremat.. mitte et ei oskaks peale hakata. ei jaksa.
positiivne on see, et jalad ei valuta. sai kas a) korralikult venitatud või b) ikkagi liiga vähe sõidetud. trip suitsulesta järele tuleb vist ikkagi ette võtta. sest autoga keegi vaevalt vedu võtaks (umbes essat korda kahetsen, et omal ajal lube ei teinud; nüüd lihtsalt ei jõuaks. st jõuaks, kui tahaks ja aeg võtta, a pärast essat ülikooliaastat ma tean oma piire veitsa paremini ja olen õppinud veidi ratsionaalsem olema kui varem. that's why)
vahel ma tahaks olla vanem. jälle. et see noorusuljaspäisus oleks läbi, et kool oleks otsas, et ma saaks teha rahus ja röömuga tööd, et mul oleks üldse töö.
jaa, viimased kuud on õpetanud tõesti enne mitte õhtut hõiskama (kuigi kui hommik on õhtust targem, siis mille kuradi pärast peaks üldse õhtul hõiskama?)
ma olen vähem aega raisanud inimeste peale, kes seda väärt pole. ja tean väga hästi, miks see nii on. ja see on rõõm.
hakkan vaikselt ellu ärkama ja muu elu vastu huvi tundma. ilmselt ikkagi saab must veel asja.
nägin unenägusid, mis võivad vabalt kunagi aastate pärast reaalsuseks saada. ja võib-olla ka lähikuudel. aga on asju, mis unenägudesse jäävad.
jah.
No comments:
Post a Comment