mind võivad rivist välja viia ühtmoodi nii asjade planeerimine kui ka planeerimatus. ja ma ei saagi enam aru, et kas mulle meeldib, kui asjad on selged või kui et nad kulgevad omasoodu. kuidas kunagi, vastaks selle peale. aga kui ma ei saa konkreetses olukorras ka enam aru, siis on midagi valesti. ja justkui midagi valesti olla ei võiks. vaja vist lihtsalt ratsionaalselt mõelda (millene võime mul tegelt ju puudub) ja.. ja.
ma ütleks lihtsalt, et kõiges on süüdi hommikud.
on kaks asja, mille peale ma võin väga tigedaks hommikuti saada:
a) kui ma leian hommikul külmikust null kohvikoort ja ma pole selles ise süüdi;
b) kui mulle jäetakse ratas, aga mitte võtit. mis ma sellega ilma selleta peale hakkan? ok, vana rattafanatt, võin ju niisama ka sõita, aga kui ma olen enesele ratta küsinud selleks, et asju ajada, siis.. jäävad paraku asjaajamised õhtusse, sest nii troll ma vist veel ka pole, et selle kuhugi valveta jätaks. ju siis peab kuidagi saama.
sest olen piiritu tõbras.
tallinn-tartu. tulen!
No comments:
Post a Comment