ärkan juba õige mitmendat hommikut päikese ja LINNULAULU peale. ja õues tundub juba nii palju soojem olevat, lausa -11, troopika missugune!

nii hea tunne, kui keegi pöördub su poole omaduste pärast, mida ise enda juures kõige enam hindad (ja armastad) ja soovid, et teisedki seda märkaks. vot see on alles emotsioon!

aga üleüldiselt olen ma niiiiii väsinud, sest tööd on niiiii palju. arvasin, et akadeemilisega saabub veits isegi igav vabadus. aga praegune olukord kinnitab vaid, et see oli õige samm. jõuan väga suuresti panustada sinna, mis praegu väga-väga tähtis on. ja saan minna tegema sarnaseid asju mis Kultuuriklubis ka Liepājasse. see on hea, see on nii hea, ma olen niiiii elevil. ehk siis kuna nüüd olen juba esimesi samme astumas, lepinguid sõlmimas, võin vist ännauntsida, et sõidan aprillis kaheks kuuks Lätti, Liepājasse ühte projekti osalema, kultuuriprogrammi organiseerima.

jessas, miks ei võiks kõik ülikoolid SAISi kasutada... jessas-jeesas...