mis mõttes easy like sunday morning ikkagi? mis ajast pühapäevahommikud iizid olnud on? eriti gümniaja pühapäevahommikud, kui laupäev....okei, ma ei pea tegelt ka joomablogi (ega -päevikut; üritasin küll, aga kuna mul on uus truu kommunikatsioonivahend nüüd, ja kõik märked mingisse vanasse jäid, siis ei hakka ma pop ja noortepärane olema (ja end üleüldse sellega närvi ajama, sest ilmselgelt eile kadus kusagil järg ära ja ega seda niidiotsa naljalt leiaks (ega tahaks ka enivei))).
ja ikka veel on teadmatus tuleviku ees nõnda hirmutavalt hurmav (vaaooojee, poeet missugune, aga see vist on tänase päeva märksõna).
aga tegelt kui kergete pühapäevahommikute peale jutt juba läks, siis Cut Copy on täpselt see õige, mis mind ellu just äratas - mõnus, kerge ja ei tee mu peakesele haiget (vaid tegi selle just võluväel korda või on see sellest, et ma end juba stabiilselt tontsedateabmituminutit oluliselt liigutanud pole ja palju kohvi joonud).
miskipärast on mul siin korteris kogu aeg hirm, et keegi jälgib mind ja et ma tegelikult peaks kogu aeg, lapp käes, ringi tuiama ja korda pidama. ometigi on see nüüd päris ainult minu pesa (mitte küll pole see lause juriidiliselt korrektne, sest korteriostu ma vahepeal kahjuks sooritanud pole, niiet rikkad itaalia vanaonud, ootan teid endiselt) ja ma võiks siin korralageduse etalon olla. aga selle asemel ma tunnen end siin üksikuna ja jälgituna, hvaking paranoik ikka küll!
ja homme on kool, jesssss, olen ikka väga elevil...ok, natuke. mu nädal algab hispaania keelega~!!
ok, mul nüüd vähemalt sajamiljoniga ükskõik, et täna pole reede, tahan kuulata the Cure'i imelist "Friday I'm in love'i" ja ei hooli selle semantilisest ebakorrektsusest isegi (näitena minu varal, ofc).
ja muidugi hõisssssa, kõik tundub nii kena.
No comments:
Post a Comment