hvakit, kuidas ajab närvi asjade aeglane kulg. ma pole ise ilmselt ka mitte asjade orgunnimisprogressi kulgu liikumapaneku musternäidis, ilmselt käibki kommikatsioon vastastikuste erroritega, hvakit veelkord.
aga ma ei saa siinkohal enam midagi teha. mitte halligi. tuleb oodata (ja võib-olla ka kommunikatsioonivahenditest eemalduda mõneks ajaks).

elu on põnev, täna essa kodulebopäev, mille plaanisin koristamise alla panna, nüüd ei saa kööki teedki keetma mindud. oleks tarvis lihtsalt kõik valimatult kirja panna, mida teha on tarvis. ja siis veel jooksma jõuda, mida ma praegu jõudsasti öiste jalutuskäikudega asendanud olen, möödunud öö siis Supilinn.

kusagil mujal on muu elu ka, kus praegused valikud ei ole iseenesestmõistetavad.

toimub prioriteetide ümberhindamine, eesmärkide kirjapanek ja kaardistamine, monoloogid iseendale ja kevad. kevad kevad.