...ilm oli siis veel kehv-kehv märg. ja külm (õigupoolest ma näiteks ei märganudki, millal köha päriselt mööda läks - paar esimest päeva siin-seal veel ravisin). ja kodus ees ootav kaos.
tjah, kiire kõne omanikule selgitas, et ahjuehitus venib veel 3 päeva. eks ma siis korjasin oma seitse asja kokku ja kolisin...
...sõprade juurde - kord siin, kord seal. neljapäevaks oli plaanitud ülepikaaegne Genklubikülastus, seega otsustasin logistika huvides Karmeni pool ööbida. pidu rokkis me maailma ja elu oli tore, vaatamata kodutustaatusele.
reedel jaurasime Minni süntsil ja veitsa linnas ja taaskord ei vedanud jalad kaugemale kui Karmeni poole.
laupäeval oli Kosmiliselt Pop Pidu, nalja rohkem kui...vaja. üle piiiiika aja mõnus pikk jaur väga-väga heas seltskonnas ja kõik oli nii, kuis' peab. öömajale laekusin A-Towni Hipikommuuni.
ka ega pühapäev kodulebotähe all ometi mööduda saanud. ajasime end Getsi juurde kesklinna teed jooma-kooki sööma. venis pikale, aga jõudis veel Karmeniga kokku saada, tšillläksida ja plaane pidada (ja teostada). äkki ikkagi teinekord peaks poeprotsetuurid kiiremini ära tegema? ka..
...esmaspäeval ei lõppenud trall. kuna ahjuehitamise kolmest päevast sai ikkagi neli, tuli ja esmaspäev Hipikommuunis veeta ja rõõmuga. päeval shuutisime Toomekal Kristiina kollektsiooni, naersime purjus alakate & mendisaaga üle ja kusagilt koorus geniaalne idee esmaspäeva Maritiniga tähistada. Martini, kevad, sõbrad, Sassu...mida veel elult tahta, eks. ainult ühte kohutavat enesetunnet ja mittekoolijõudmist. i approve....not. samas päeva teise poole üle vist ei kurtnud: filmiloeng ja "Appliedsemiotics" näituseavamine. ahjaa, tagasi koju kolisin ka teisipäeval. oli raske, oli kass, aga öised seiklused Toomemäel ja mujal korvasid üksinduse, et...
...kolmapäeval uuesti kassima hakata. tegelt mitte eriti, rõõmustasin vaba päeva üle ja trippisin pärastlõunal uuesti Kristiinaga Y-galeriist läbi, et näitus uuesti üle kaeda. sealt lippasime galerii Noorusesse TKK "Ekraanimüra" vaatama. aga see poolikuks - tunnikesega ei jõudnud vist poolepealegi. täna uuesti!
pärast peaaegu et galerii kohe-kohe sulgemist lippasime das Ylicooli peahoonessse semiosalongi Marco Laimre loengut kuulama. omapärane, mis muud. pärast seda koju värisema tulles oli asi selge - õppida, õppida, õppida. aga miks peokutsed tulema hakkasid? ja mitte tavalised kutsed. selge, korra Trepist ja Maailmast läbi käidud, jäi peale ikkagi vana hea Genklubi mõnza spontaanse peoga. no seal kohe ON hea olla. tahtsin juba õhtu kordaläinuks lugeda, kui aga...
...lahkumasättides ei leidnud OMA jakki. viskasin nalja, et 'raudselt jalutas keegi sellega minema...nagu Lauril kunagi juhtus', aga mida polnud, seda..polnud. lähemate kalkulatsioonide ja otsinutega selgus, et võtmed ja sall olid, jumalteabküllmiks, aga õnneks, maha visatud - sai sooja, sai koju, ja oma mantel baari unustatud (kui ikka oli sama tšikk, milles ma aga 90% kindel olen). ega's midagi, jäägem sündmuste käiku ootama.
samas tänane äratus oli peaaegu vähemalt sama kuld kui ühikas kunagi, kui töömees oma võtmega hommikul kell 10 sisse sadas. täna...
..koputus. koptus kaks. kolm ka vist ja läks ära. okai, mingi postiljon raudselt, koputagu terviseks, mina...magan. aga nej, veitsa aja pärast meeshääled ja uued tuuled..ptüi, koputused. seekord ka võtmega surkimised ja veitsa vist isegi vandumised. ega's midagi, unine nägu ees, juuksed sassis, uks lahti - omanik ja noh see..ahjutüüp jälle. "on tarvis veel üks asi korda ajada". no naiss, aitäh. tuba (ja kõik muu) paksu tolmu täis. aitäh. tea, kas nüüd saab natuke jälle rahus elada.
(imelik, et kaks pealtnäha nii erinevat inimest koos elada saavad, ma nüüd eelarvasin jälle, aga mu empaatiavõime on üsna hea, kuulge...ah, ükskõik)
if it ain't fun
it's probably
not worth it
it's probably
not worth it
No comments:
Post a Comment