ma arvan, et üks maailma geniaalsemaid asju on vale bussi peale istumine (või vastavalt ka seismine) ja sellest mitte aru saamine.
vaatasin mina, laisk inimene, bussiaja välja - ei, vabandust, järgisin Kaubamaja lähistel peesitavat "ÄRA REOSTA LOODUST - SÕIDA BUSSIGA" reklaami, sest puudel on minu nägemisest ammu kõrini ja muru tallamisest väsinud ja sõitsin linna bussiga. tjah, linna. aeg välja vaadatet lonkisin bussipeatusesse, kus hetkeks veel kahtlesin, kas äkki ikkagi reostaks loodust ja läheks jalgsi. a samal hetkel umbes vuras punane number 16A ette. kiikasin veel korraks järgi, et kas ikka on õige - kellaeg näis klappivat (aga ega sellele ometi ei mõelnud, et kaks bussi võib samal ajal ka ühes peatuses peatuda, nej). hüppasin aga peale ja kui Palmihoone peatuse poole ei keeranud mõtlesin, et ah, küllap läheb teisest kohast (hehehehe) läbi siis. Atlantise peatuses kõlas "järgmine peatus - Pikk", ent väljahüppamiseks oli hilja. niipalju siis plaanist sõidanotsetaskuküljealla.
loo moraal: ära sõida võõraste bussidega. Soola viivad 6 ja 8.
eta vsjo, lähen nüüd teatrisse!
3 comments:
Tulid ikka Pikas maha või tegid oma geniaalse peakesega ringi peale? :D
Tead, see pole pooltki nii hull, kui see, kuidas ma kogemata vale bussiga kesklinna asemel Lasnamäe keskel lõpetasin. Aga vähemalt teist korda ei istu vale peale :D
Jah, Inks, tulin ikka Pikas maha (niipea, kui olin lõpuks aru saanud, et valhe buss, rsk; samas kuulasin ära, et ÄKKI ta ikkagi pöörab otsa ringi ja söidab nüüd Soolasse).
Piret, SA LOED MU BLOGI?...
Aga me Riinuga ükskord söitsime Tlns bussijaama asemel Mustamäele sinna löpp-peatusesse, ise muidugi hinge kinni hoides, et äkki mingi valemiga ikka jöuame bussijaama (mingi ERITI suure ringiga).
:D
lollus ei hüüa tulles.
Post a Comment