otsatu, ääretu, piiritu, põhjatu õnn. ja rõõm.
aga see, et Amy Winehouse surnud on.. on šokk. tahaks paar krõbedat sõna selle kohta öelda, sest kui meenutada - loetud päevad tagasi sai kohvitatud ühel väliterrassil ja kiidetud kui äge Winehouse on ning loodetud, et äkki teeb kunagi vöimsa kammbäki ja head mussi. ja täna - surnud.
ma ei taha sel teemal rohkem peatuda.
ega ilmselt mitte ka muust (halvast). mina olen vati sees ja välja ei tule. hea on.
kronoloogia möttes mainin ära, et üleeile käisime Alisa kassi piiderdamas (& tema meid närimas), eile Siiri pool filmi vaaamas, millest üks, Shoot 'em up, maailma kõige haigem on; jätkus ka tartu idüll, prügiautod-juuksurid-kajakad-postid ja nüüd ka enese juurde pannkooke-jäätist tegema püüdvad noorhärrased; täna käidi mul külas. aru ei taipa, miks ei oleks võinud juba varem pleissi kasutada (tahtsin kirjutada, miks, a äkki tunneb keegi veel liigpuudutatuna, jessas, seda küll vaja pole).
tuli meelde, et üsna pea on kolmapäev. ja kolmapäev nagu ko-päev. saab nalja. täna aga idülliline pühapäev ehk jalkat lähevad vaatama neiud.
kuulan nüüd Winehouse'i, kurvastan veidi veel ja vajun unne.
No comments:
Post a Comment