tantsupalavik*

 vaatasin ennist Ühtse Eesti Suurkogu ära ja eeee.... ööööö... äääää... (väga mannetu), aga peab tunnistama, et olin päris...üllatunud. või mitte isegi üllatunud, aga.. ah, suva, mulle meeldis väga, mis sest ikka, et mu tähelepanu üritas kallis armas fämili peaaegu sajaprotsendiliselt hajutada. aga pole viga, sain oma elamuse ja ajendi the Rise and Fall of Estoniale minekuks kätte. seega küsimus suurele ringile - kes tuleks minuga? mingi 25 või 26märts äkki või siis ka aprilli alguses oleks okei.

olen juba suur tüdruk ja ei ütle enam kõike välja, mida mürgine sülg suhu toob. teate, see on väga halb, sest mis meist, nais-/ussisoost siis ometi saab?et noh, käin ringi ja kogun kogu mürgi endasse küll, aga millalgi tuleb see kuhugi kellegi pihta paisata ka ju, kardetavasti jälle süütute sigade pihta.
aga üldiselt on mul ikka (veel) päris suva. 

Nad tulid põõsastest välja silmist purskamas leek
Suur imestus oli leida ainult naist enda ees

Seisin seal
Nende ees
Jüriööl

unenäod on ka päris veidrad - näen viimasel ajal jälle unes, kuidas ma ühte randa jõuan, kus on vahelduva eduga (oleneb unest) suured või keskmiselt suured kaljud. aga ikka see üks ja sama rand. kas see on päriselt ka olemas? palun ole. sest ma nii tahaks, et see oleks mingi märk (mida ta kindlasti on, muide, semiootikud on viimasel ajal jõle moes - kord kirjutab meist Postimees ja eile lugesin mingit asja isegi Kroonikast).
täna öösel nägin kuidas ma olin mingis poes...ja päike paistis. rohkem ei oska seda emotsiooni edasi anda, aga kõik oli äge old-school.

olen avastanud, et üksielamine/-olemine on lahe. haha, ükskõik kui robustselt ja vihkan-elu24.eelikult see ka ei kõlaks, aga praegu on see aeg.

hümn

* ära küsi palun midagi