a see, kui ma kirusin, et inimesed on ikka ussid küll, oli ilmselge vale vangerdus inimestega suhtlemisel. eks ikka läheb aega enne 9 ja pool kuud, kui sellest aru saada. nüüd olen targem. elu õpetab. ülikool ka natuke.
selle terviseks tahaks ma kõigepealt vähemalt poole pleilisti jagu muusikat ära kustutada. siis veel mõned telefoninumbrid (mis õnneks telefoniparandusega enivei kaovad). ja mõni rituaal äkki veel, mis praegu ei meenu, sest
ma peaks hoopis arvestuseks õppima, mitte siin unelema. päev kuidagi kadus käest ja jäin öisele õppimisele lootma. mis aga feilis täie raha eest. aga see oli nii tore feilimine, et mul on nii hea meel, et veel nii ehedaid ja siiraid ja häid inimesi mu ümber on.
ühel kaugel hetkel meenusid mulle jälle kõik need jamad, millega siin veel enne tegelema peab, kui suvi päris tulla saab. aga sama kiiresti lendasid need peast minema ka. nüüd ma siis istun, elu on helge ja hea, päike juba tõuseb ja
olen konspektist lugenud kaks sõna jälle ja lasen mõttel kakssada mõtet eemale triivida. päris norm.
aga eks ma homme või kunagi heietan, kui essa aasta ametlikult lukku saab.
No comments:
Post a Comment