kiisukiisu

oeh, kallid lugejad, äkki oskate teie mo muret vähe leevendada vöi aidata.

teen juttu kodusaarekass Nupsikust (emane lõigatud pikakarvaline isend) (mitte segi ajada Tartus resideeruva noore elukaga), kes hiljuti keskikka astus ja 7 aastat vanaks sai. tuli preili neljapäeval pärast öist kadunudolekut tuppa, oli igati reibas, ent siis vajus ära ja vaevu hingitses paar päeva. sülle vöttes avastasin, et köhuga midagi korrast ära, uriseb ja sisiseb ja põtkib, kui teda sealt katsuda. oli üleni kuum, pages toa kõige kaugematesse nurkadesse ja hingeldas seal, et keegi jumalaeest teda kätte ei saaks.

läks paar päeva mööda ja juba laupäevaks olid kassil jalad all - liikus õues, käis ise söömas, hüppas aknalauale ja muu trall. õhtuks jooksis reipalt juba õues ringi, nillis grillkana jne. pühapäeval trallis ka õues kinni kui hakkasime märkama, et tüüp kaabib lillepeenraid iga 5 seki tagant ja istub ning ajab asju. keegi fämilist viskas nalja, et "jaja, Nupsikul on kõht lahti," kuniks me seda kõik siis uskuma hakkasime. lähemal vaatlusel (aa ei, mitte nii lähemal ka) selgus, et ta kaabib ja istub niisama, midagi tehtud ei saa. a väga muretseda ei osanud - noh, pehmemat toitu, koort ja säärast, okei.

samal õhtul (olgu mainitud, et süllevõtmist kannatas juba ka) haarasin ta ettevaatlikult sülle, noh, kasse ikka nunnutatakse, kui tundsin esikäppade lähistel kõhu all mingit peopesasuurust moodustist. ühest küljest tegin paanikat, a teisalt natuke rahunesin - käes, see siis talle valu tegigi. sai selgeks, et esmaspäeval kohe marss arstile.

eile õhtul siis käisimegi arstile näitamas, millest loom muidugi suure stressi sai. arstionu arvas, et küllap ta sai kusagilt löögi, samas verd polnud, tõenäoliselt mingi tömbi asjaga, mida mina muidugi uskuda ei tahtnud. käisin välja versiooni, et äkki sai ussilt või heri-/mesilaselt hammustada. arst arvas, et ka see võib võimalik olla. samas ei süübinud me väga sellesse teemasse ja nendesse sümptomitesse. samas ei välistanud härra veterinaar ka kasvajaversiooni, mis meil teravalt mõtteis kraapis, iga loomapidaja suurim hirm. aga ta ütles, et kui kasvaja, siis enamasti on kassidel need pahaloomulised....

veitsa rahunenuna tulime koju. muidugi olime unustanud, et tüüp ei saa ju ikkagi end kergendada ka, samas ei olnud see enam silma jäänud paar aega ja liivakastis tundus ka nagu eritisi olevat. niisiis vaibus teema eile õhtul...

..et täna minu murtsemise peale taaselustuda. arst küll rääkis, et andke puhkust jne, et küll paari päevaga mädast see "muna" kõhu all lõhkeb. eile tundsin tõesti, et see on väiksem kui varasemalt. täna hakkasin jälle katsuma ja oli kuidagi kuum taas. ja see "paise, muna" oli kuidagi jupistunud - natuke sain vaadata ja avastasin, et see on ülemise rinna ümber ja natuke ka vasakpoolse käpa poole (mingi tükk eraldi).


mo teooria kohaselt sai ta ussilt hammustada, mis selle paiste ajas ja mürk neerude tööd halvas. aga eks näis, vaene loom, viime nüüd essal võimalusel tilguti alla.

vot. nii.