...see. taamal endine kaarma vallavalitsuse hoone (fui, hoone on tegelikult veitsa liiga robustse kõlaga), millest pilt jutuga allpool. aga päike-päike, milline kaunis päike..
kogu tee oli hirmus udune, no ikka nii udune, et välja vaadates oligi umbes täpselt nii:
see on tegelikult põld seal taga kusagil, aga lihtsalt niiii paks udu oli, et nähtavus oli vaid paar meetrit.
vanaema, tore naine, asus mind kohe nuumama, alustades teeringiga, sest mul oli niiiiiiiiiiiii külm. kaisvere on vist üks külmemaid kohti, haaa. pärnaõie-nõmmliivatee ja vanaema tehtud kirsi-mustsõstrakook, yummy.
vanaemal on alati igast vahvaid koduloomi olnd, a vastukaaluks kunagistele sigadele-lammastele-lehmale-kanadele-kukele on nüüd jäänd vaid
kiisu-miisu, kes minuga hull sõber oli ja kellel hiljuti pojad olid,
ja donna, kes mind pikali joosta ja närida üritas - edutult!
ma ei tea, kuhu see aeg kadus, aga ma peaks seal ilmselgelt tihedamini käima.
mingid linnukesed teepealt, keegi teab, mis elukad? armastavad kibuvitsamarju.
koduküla
koduhoov
ei pääse retronurgata
veel veits hoovi(pealseid maju)
endine kaarma vallavalitsus, ehitatud 1893 (kui silm ei petnud). olen seda maja alati imetlenud, alati. mingiaeg mingid aastad tagasi kolis vallavalitsus omadega siia linna ja maja ostsid mingid soomlased, kes mingi aeg seal sees elasid (kusjuures ma vist pole seal majas kunagi sees käinud, võib-olla pisi-pisina, a kujutan ette, kui khuul seal elada olla võib). ja kuna seal ees on ikka & alati & on siiamaani bussipeatus olnud, kohtume selle majaga veel ja veel.
nüüd mõtlen, kas viitsin minifilmikale minna...vist mitte.
No comments:
Post a Comment