Monday, January 31

passion stares me in the face

inimsuhted on kindamuster.

ja asjadel on ikkagi tugev emotsionaalne väärtus, eriti nt elukohtadel. kaalusin siin hetkeks, et äkki ikkagi jääks vanasse korterisse, kuna ma praegu pooleldi kahes kohas elan. aga selle variandiga kaasneks esiteks liiga palju jama ja asjaajamisi, millega ma ei viitsi ega taha tegeleda ja teiseks seesama emotsionaalne väärtus - tean, et ilma U-ta ei ole see korter enam see, mis ta siis oli. ei mingeid elutoatšille, ei mingeid öiseid kohvitamisi ega õppimistestviilimisi nii, nagu neid sessiajal korraldatud sai. ma vaid loodan, et nad hakkavad mul L-ga palju-palju külas käima ja ma Tallinnasse ka ikkagi iialgi veel jõuan. mul jäi seekord nii mitu asja kripeldama, mille ja kelle pärast on tarvis tagasi minna.

meenutasime preili S-ga Saaaremaabussis kõige paremat Tlna-trippi ever, kui herr A-ga Kadriorus ja muudes ägedates kohtades tšillasime, läbimärgadena pargipingil veini jõime ja juustu sõime või vihma-äikese eest kuhugi muuseumi pagesime ja ma mingi kohviku ülikitsas wc-s ühe märja kleidi teise vastu vahetasin, ei tea muidugi, mis selle sügavaim mõte oli. ja see oli ju see öö, kui mälu ei peta, kui K-d kohtasin! ja kelle pärast ma suuresti selle posti essa lause kirja panin: me kakleme nagu koer ja kass siiamaani (tal on vist minu vastu allergia, kui mina kassi rollis oleksin?), praegu on suur mõõnaperiood.

aga muidu teen tööd ja näen vaeva, sest muidu tuleb armastus!

No comments: