Monday, January 10

sa meeldid mulle*

lõpetasin just sissejuhatus semiootikasse eksamikordamiskonspektiga (ajakulu: 6h) ja ühe ivendi tegemisega ühte kohta, millest ma muidugi aru ei saa, et milleks see nüüd minu poolt vajalik oli.

ahjaa, kuulsin täna pretensioone, et a) üritusi ei promota piisavalt ja b) üleüldse artistid ei promo end ka piisavalt. et mis ette võtma peaks? on tõesti, ma arvan, nii, et hea eesti alternatiiv ikkagi ei jõua inimesteni (no ja sealhulgas ka nendeni, kes seda meeleldi kuulaks ka, mitte ainult põhimõtte pärast, et koittoome- ja ottleplandikuulajad ei tea, kes või mis on laika virgin). tuleb osata märgata ja otsida, ütleks ma ilmselt. aga krt, tegelt ikka ei ole päris nii vist - kuidagi peab õppima end serveerima ka ikkagi. ma võin ju siin maailma päästa küll ja sõbrapdele-tuttavatele eestimaa head alternatiiv-popmuusikat tutvustada, a minust üksi ikkagi on vähe (kuigi vahel on veits superwomani tunne küll. viimasel ajal olen kaks korda meeldiva üllatuse osaliseks saanud, kus kaks tuttavat nii muuseas mainisid, et kuulavad ühte teatud bändi või too lugu neid parasjagu kummitas.

ürituste promomisest. noh, eks ta ole jah, et kui tänapäeval ikka feissbukki pole, siis ega väga ei tea ka. kleebi sa postidele plakateid palju tahes, põhiinff liigub ikka eelnimetatud näoraamatu kaudu. eriti vist tallinnas see postisildistamine vast kuigi tõhus pole. siin Tartus, jaa, uai nat. siin liigub info üldse kuidagi hästi või olen ma end lihtsalt õigetele kanalitele sättinud. kogu siine maailm tundub juba imepisikese, ent nii.. rikkana.
täna üks tuttav rääkis, et kuidas Tartus siin-seal ikka kogu aeg midagi toimub. jah, noh, tõsi - viimasel ajal on jälle elu keema hakanud (ikka parem kui saaremaal, heh), kuigi eks igal kohal ole oma võlud ja valud. mul vahepeal tundus, et kogu möll ja ägedad üritused toimuvad ikkagi tallinnas, aga meie armsale Genklubile mõeldes.. ma mõtlen, et ma vist tean, mis seda kohta teistest sarnastest eristab - sellel on hing. hing, mida nt Plongil ei ole. Genis kogu aeg elu keeb, kogu aeg ännauntsitakse, kui miskit toimumas ja no eriti armas oli essa jaanuari pool tundi enne pidu spontaanne kirjake, et miskit toimumas. (sellest võiks vist igavesti veel rääkida)

aga ürituste koha pealt veel niipalju, et info liikumatuses ei saa küll kedagi süüdistada (eriti), sest ses suhtes peab ikkagi ise luurel olema (nagu ka tegelikult muusika, hehe).


(nüüd on Hiiel, mida hommikukohvi kõrvale lugeda)

kuid siis, kui süda peksis nagu trumm,  ma hiljem teada sain, et olen tegelt tumm

* sellel lool.. on mõnus 90ndate biit, meenuvad kuidagi code one'id ja sellised elukad, mis pole paha, lapsepõlvenostalgiat küllaga. jah, kuidagi selline kõla on lool. lugu

2 comments:

hiie said...

jeah! :D
a ma olen ka selle promomise peale mõtlenud ja noh, ma kunagi räägin, mis mul seostus sellega :)

hiie said...

mõelnud* ikka ju, raisk