Saturday, December 4

Electric twist

vaatasime täna filmi "The Shawshank redemption" ja see friikis mu nii autti, et ma teisest filmist, "One Flew Over the Cuckoo's Nest" -, mida ma enivei näinud olen -, loobuma olin sunnitud ja omaette siia jõulumaale vegeteerima tulema pidin. hea tee ja head küpsised ja viisin end kurssi HIMYMi viimase paari osaga (arvasin miskipärast, et mul on sadamiljon osa vaatamata, aga oli hoopis ainult kolm). Keegi rääkis, et mingi osa oli das überfunny olnud. Arvan, et nad rääkisid s06e09-st ehk "Glitter". Ei teadnud, kuhu end naerda, arvan, et käesoleva seasoni parim osa. või kümnes, "Blitzgiving", mis meenutas mulle mu halba karmat: kui nt jalka ajal kööki lähen, lüüakse värav:( aww, man!
(vihkan sind, uus IMDB, siiralt ja südamest; vihkan üleüldse kõiki inglisekeelseid saite, mida eesti keelde tõlkida püütakse, see on nii vi-ga-ne. ja kui enamus saitide puhul saan ma ise valida, kas soovin seda vigasust või mitte, siis IMDB puhul pole ma küll kusagilt veel avastanud nuppu, millest selle jõleduse välja lülitada  saaks. sad!)

kolmapäevaööl vastu neljapäeva käisin Genklubis Sleepwalkersi parimaid palu kaemas. pettusin veits, sest ainult nelja filmi näidati. panustasin korralikule, ööliinini venivat filmimaratoni, ent oh ei! esimeses tunniajases setis näidati nelja Sleepwalkersil pärjatud lühifilmi. 
kõige eredamalt on meeles festivali grand prix, "Danse Macabre" (rež. Pedro Pires; Kanada 2009). Jaaa, ooo kuidas mulle meeldivad sellised friikid filmid ja videod ja asjad. 9 minutit surmatantsu is friggin awesome!

funny, isn't it - ma polnudki veel Ove Mustingu "Kallis sõber, sind austan ma" filmi näinudki. aga ma ütlen, et see on nii-niii naljakas. ja tore, et selle tarbeks ühtki looma ei tapetud. Jaan Pehk on ikka kuradi muhe mees! käisin teda aka Orelipoissi möödunud laupäev Gennis kuulamas ka, üsna põgusalt küll, ent saal oli puupüsti täis ja kohustuslik "See tunne alles jääb" (mida pärast koos Laika Virginiga lauldud sai), sai ikka kuuldud-lauldud. 
but now i see, milleks need püstolid ja milleks see koer seal videos, huh! väga viis. (Sleepwalkersi parim eesti lühifilm)


animafilm "Kotkamehe isahirv" rež: Mike Please; Suurbritannia) oli ka pretty okay, kui nüüd meenutada, siis päris vaimukas isegi, vahva briti aktsent, aga.. ma ütleks, et oli ka paremad animafilme, Animated Dreamsil, mille parimaid palu eelmisel õhtul Gennis vaatamas käisime (kui oli filmiöö vol 1, Animated Dreams, aga sellest veidi hiljem - kronoloogiaga tagant poolt ette poole, not bad!). (Sleepwalkersi parim animafilm)


ja veel - tudengifilmi grand prix - "Sügavamal kui eile" (rež: Ariel Kleiman; Austraalia), mis minuni no absoluutselt ei jõudnud. žürii kommenteeris:"Ideaalne realiseering heast loost. Film on kaasahaarav õppetund maskuliinsusest ning annab võimaluse heita pilk mehe sisemisele loomale. Suurepärane kogum veenvatest esitustest, mis loodud moraalse vaakumi allegooriana, säilitades minimaalselt inimlikkuse tunnusjooned." võeh, võib-olla ma olengi liiga naine, et seda mõista.. või pigem hoomata või laikida. ei, iseensest hea stoori, Kertu ütles, et meenutab Kurski (kuigi ta alguses pidas allveelaeva kosmoselaevaks, millest ma tükk aega segaduses olin). hästi väljajoonistunud stoori ja karakterid tõesti, aga katsu sa jälgida filmi, mis eriti ei paelu, kinolinalt, millelt suurt midagi näha pole (liigpimedad kohad olid väga-väga hägused).

teine set: eesti muusikavideod või siis top7 - you name it. olin neid (pea kõiki) videod näinud, ainult uuem kraam, mis minu meelest on kohati nii vastikult mainstream, rõõmustasin kunagi, et eesti indie-undergroundmuusika nii viljakalt vohab, aga ei kus sa saad ilma Bedwettersite ja eiteamiskurssi triiviva Sofia Rubinata (olin nii pettunud selle video ja loo pärast, ta kunagi really-really meeldis mulle). aga enivei olin ma hämmingus, kui massiivselt ikkagi viimase kahe (ja eriti selle 2010) aastaga eestis muusikavideoid tegema on hakatud. mäletan, veel paar aastat tagasi, tundus säärane tegutsemine suhteliselt perspektiivitu, sest no kus sa seda näitad! MTV-sse murdsid ju enivei vaid Tanel Padarid ja Bedwettesid (sorri, ei mingit isiklikku viha BW vastu, aga see on lihtsalt nii-ii hea näide; tho' nende see vidjoo enivei mu tassike teed pole, aga ei midagi kurja). aga nüüd on meil top7 ja oo kui khuul see on. jaa, kõik mind hästi tundvad inimesed ütlesid, et see öö oli küll midagi mulle.

huvitav, mitu tundi kuluks, et kõik top7-st läbi käinud videod ära vaadata? + veel need, mis varasematel aastatel tehtud (vist miskit alates 2006. a lõikes on näidatud Eesti Muusika Videod saates neid - jaja, tehti küll varem, aga polnud neist suurt midagi kuulda, nii iseenda-fänkondade rõõmuks - noh, mitte et praegu ka nii poleks, aga tänu tollele saatele on asi ikkagi rohkem ja rohkem meediasse lekkima hakkanud. ja - Raadio 2 on ka äärmiselt tore meedium (veel khuulim muidugi, et see mu ema lemmik raadio ka on - ehk jõuab hea muusika siis temani ka). kuulasin just täna sealt Muusikanõukogu, kus külalisteks LV Indrek ja Andero olid. ja Eesti Pops on ka kuradi khuul saade. ja noh, sellest võikski heietama jääda.
mu point oli tegelikult see, et niinii tore, et nii palju häid videoid ja lugusid selle, imelise 2010. aastaga -, mille ma ristiksin enese jaoks küll suurte-suurte muusikaliste avastuste ja pöördepunktide aastaks (vist seepärast, et mul on selle aasta lõikes ikkagi ebanormaalselt rohkem aega olnud kui muidu?) -, tehtud. rõõm-rõõm!

tahan veel öelda, et mulle nii kohutavalt meeldib Augusti Hundi lugu "Thomas Malthus on surnud, mu arm". ükski lugu pole mul' ammu nii väga meeldinud - oooo milline meloodia, oo. (nädalaid tabelis: 5; nädalaid esikohal: 5 - tugev fänkond!). tahan neid laivis näha väga. tean-tean, et just hiljuti esinesid Korteris, aga olin siis küll tallinnas, aga Krahlis, Sleepwalkers/Bashment. aga kursaõde rääkis, et vinge oli olnud. vist.

mul vist polegi jaksu Animated Dreamsist rääkida. mul' väga tegelt animafilmid meeldivad, eriti kui nad on lühikesed ja löövad. jep, that's all.

ja mu tänaöine avastus - A Fine Frenzy, kes mul' esiti meenutas Florence Welch'i, kuulates veidi Duffyt ja üleüldse talle näkku vaadates vaataks nagu vastu Lily Allen (häälevariatsioonides on kindlalt Florence'i kuulda).

(ja kahju, et mu PÖFFi-elamused sedakorda ikkagi minimaalseteks osutusid. ei saa just kiita, et aega maa ja ilm oleks olnud, miskine imelik väsimuseloor on minul laskunud ja ära ei taha ta minna, aga täna õhtul plaanin PÖFFi lõpupeole Genni vist siiski jõuda).

olgu, vist info üleküllasus, lähen magama.

No comments: